Järelkasv annab lootust, et koondis püsib tugevana

Noortekoondise peatreener Raul Reiter teeb poisiohtu hoolealustele selgeks, kuidas platsil tegutseda. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti võrkpalli noortekoondise treeninguid vaadates tekib optimism, et suvel EM-finaalturniiril pallinud meeste koondise etteaste polnud ühekordne sähvatus – heade kujude põuda ei paista tulevat.

Neljapäeva hommikul rassisid Eesti noortekoondised Audentese spordisaalides – 1991. aastal sündinute seltskond mängis peaareenil, aasta-kaks nooremad poisid kasutasid vanemat võimlat. Mõlemas pundis hakkavad silma pikad ja hea koordinatsiooniga noormehed.

Vanemate poiste trenni jälgis kõrvalt veel suvel Eesti koondise peatreenerina tegutsenud Avo Keel. «Nii jätkates võivad siit paar poissi koputada juba varsti täiskasvanute koondise uksele,» arvas ta. «1989. aastal sündinud poiste koondis mängis meil EM-finaalturniiril, aga mina ei julge küll öelda, et praegune seltskond oleks nendest nõrgem. Kui spordiklubid ja mõned allesjäänud spordikoolid samas vaimus jätkavad, on koondisel tulevikku.»

Keel meenutas, et noorteklassis ei maksa poiste ja tüdrukute kehaliste võimete kohta veel suuri järeldusi teha. Kahe hooaja vahelisel ajal võib mõnigi mängija tundmatuseni muutuda.  

1993. aastal sündinud poiste koondise peatreeneri Raul Reiteri hinnangul  on pikkade ja andekate poiste koondumise taga hästi toimiv süsteem. Kusjuures erinevalt teiste pallimängualade esindajatest kiitis ta Audentese spordikooli ja Eesti Olümpiakomitee loodud võimalusi, mis soodustavad noorte laagrite korraldamist.

«Meil on võimalus tuua teatud arvu päevadeks külalisõpilasi. Siin saavad poisid ühiselamus ööbida, süüa ja trenni teha. Lisaks saavad nad nendel päevadel ka siin koolitunde külastada,» selgitas Audenteses töötav Reiter. «Tingimused on ju ideaalsed.»

Samas ei unustanud Reiter kiitmast ka väikestes kohtades tegutsevaid noortetreenereid, kelle tööta poleks ka uusi poisse tulemas. Lisaks loovutatakse andekamaid noori kergema südamega Audentesele. «Koondise jaoks on see kõik boonus,» märkis ta.

Kui korvpallijuhid kurdavad tihti, et paljud eeldustega noored kaovad maakohtade metsadesse, siis võrkpallurid on tänu hästitoimivale kooliliigade süsteemile leidnud mitu seni varjus olnud noort.

«Kooliliigast tuleb mängijaid, ent veel parem, kui avastame nad juba miniliigas, kus mängivad 4.–6. klassi õpilased,» sõnas võrkpalliliidu esindaja Karol Paas. «Just seal osalevatest võistkondadest tasub uut materjali otsida.»

Aastaid noortekoondistega tegelenud Reiter tõi välja veel ühe praegust olukorda parandava asjaolu – noortekoondistesse pääsemiseks tuleb läbida tõsine sisemine konkurents. 1991. ja 1993. aastal sündinud poiste koondiste kandidaatide ringi kuulub 16–17 meest ning keegi ei saa oma kohas täiesti kindel olla.

Reiteri juhendatava seltskonna esimene tõeliselt tähtis jõuproov on alles rohkem kui aasta pärast toimuv EM-sari. Seniks rahuldutakse Balti matši ja Ida-Euroopa sarjaga. Novembris sõidetaksegi Poola, kus vastaste hulgas on ka ala eliiti kuuluvad Venemaa ja turniiri korraldajamaa Poola.

«Bussisõidu ebamugavused tuleb üle elada – saame seal ju nii häid mänge,» õhkas Reiter entusiastlikult.