Eile Eesti jalgpallikoondist võõrustanud Ungari loodab suurte rahasüstide abil taastada koondise kunagise hiilguse.
Ungari jalgpalli suur ajalugu kohustab ja nõuab raha
1938. ja 1954. aastal jalgpalli MMi finaalis mänginud ja kolmel korral (1952, 1964, 1968) olümpiamängudel triumfeerinud Ungari koondisel ei ole viimastel aastakümnetel enam pallimurul nii hästi läinud ja unistused finaalturniiridest on jäänud kättesaamatuks (viimati mängiti suurturniiril 1986. aastal). Vaatamata riigi raskele majanduslikule olukorrale suunatakse Ungaris jalgpallile meeletuid rahasummasid, et kunagist hiilgust taastada.
Jalgpallifännist Ungari peaminister Viktor Orbán annab endast aga maksimumi, et endine hiilgus taastada, ja nii eraldas valitsus eelmise aasta lõpus avaldatud statistika põhjal eelneva pooleteise aasta jooksul jalgpallile 70 miljonit eurot. Nimetatud summa on mitu korda suurem kui nimekirjas järgmisena mainitud alade toetussummad kokku! Viimastel valimistel saatis Orbánit suur edu ning seega võivad jalgpallurid end suhteliselt kindlalt tunda.
Uued staadionid
«Uhke ajalugu annab ennast ikka tunda, Ungaris on väga jalgpallilembene peaminister, kes üritab oma lemmikalasse kõvasti panustada. Võrreldes teiste spordialadega on jalgpalli eelarve ikka mitu korda suurem,» on olukorraga hästi kursis ka Budapestis paiknevas Ujpesti tiimis palliv Eesti koondise ründaja Jarmo Ahjupera. «Rahvas tahab jalgpalluritelt rohkem, kui praegu saadakse, kuna kunagist edu ikkagi mäletatakse.»
Nii avatakse Ungaris majandusraskuste kiuste ikka uusi staadione ja võrreldes teiste elualadega ei pea jalgpallurid kärpekääre kartma. Seejuures unistatakse isegi EM-finaalturniiri korraldamisest. «Ma ei ole Ungaris veel pikalt olnud, kuid muutusi on ikka näha – paljudel klubidel on uued staadionid ja ka meil avatakse aprillis areen, mis mahutab 20 000 inimest,» avaldas suvel ungarlaste viimaste aastate ühe edukama klubi Debreceniga liitunud Eesti koondise keskkaitsja Igor Morozov. «Kindlasti soovitakse oma kunagist nime taastada ja samm-sammult liigutakse ka selles suunas.»
Mullu Györi ETO liikmena Ungari meistriks kroonitud Tarmo Kink usub, et ühel hetkel võib jalgpallurite hea põli siiski läbi saada, kuna umbes kümne miljoni elanikuga riik ei saa lõputult teistelt elualadelt kärpeid teha. «Praegu liiguvad jalgpallis küll suured rahad ja ehitatakse uusi staadione,» märkis koondislane. «Rahvas ei ole siiski sellega väga päri, et niimoodi raha kulutatakse, ja mingil hetkel võidakse priiskamisele ka pidurit tõmmata.»
Tipptasemeni pikk maa
Kui Ungari koondise tulemused ei kannata kohalike inimeste sõnul tihti kriitikat, siis samamoodi ei olda rahul ka klubivuti tulemustega. Hooajal 2009/10 mängis Debrecen küll Meistrite liiga põhiturniiril ning mõned meeskonnad on jõudnud ka Euroopa liigas alagrupiturniirile, tänavu aga jäi ungarlastele vaid eelringides mängimise rõõm.
«Klubijalgpallil on siiski tipptasemeni pikk maa minna – tänavu ei jõudnud ükski meeskond ju eurosarjades põhiturniirile,» märkis Kink, kelle tööandja kaotas Meistrite liiga teises eelringis Tel Avivi Maccabile. «Samas, koondise käekäik läheb neile väga korda, kuid oma lootustest nad väga ei räägi. Kardavad äkki ära sõnuda,» lisas ta.
«Tänavu eurosarjades siiski kaugele ei jõutud, kuid mullu mängis Videoton edukalt Euroopa liigas,» sõnas Ahjupera. «Rahvas ikka tahab tsirkust ja leiba ning kui on tulemus, siis ollakse ka asjadega rahul. Vanem generatsioon mäletab hästi kuldset ajastut.»
Lisaks uute staadionide ehitamisele panustatakse suuri summasid ka noorte arendamisse. «Budapestist umbes 30 km kaugusel asub Ferenc Puskase nimeline (Ungari kuulsaim ja üldse üks läbi aegade paremaid jalgpallureid) akadeemia, mis on väga heal tasemel treeningkompleks noorte arendamiseks,» kiitis Ahjupera.
Kui Ungari vutimeeste praegused tulemused kahvatuvad kunagiste saavutuste ees, siis vähemalt ise on sealsed pallurid tuleviku suhtes optimistlikumad. «Olukord on läinud paremaks, kuid peame tulemustes näitama veel progressi,» ütles ungarlaste kogenud puurilukk Gábor Király, kes märkis siiski tõsiasja, et konkurents on rahvusvahelisel tasemel läinud aina tihedamaks ja see tendents ainult süveneb. «Kõik riigid teevad kõvasti tööd ja õpitakse juurde. Seega muutub iga koondis aastatega paremaks, ei ole enam nii suuri erinevusi.»
«Meie fännide ootused on alati suuremad kui meeskonna omad. Kokkuvõttes on see siiski normaalne ja asjad peavadki niimoodi olema,» leidis Ungari koondise peatreener Sándor Egervári.