Kevadel korvpalli Eesti meistrivõistluste viimaseks jäänud finaalmängus viskas Marek Doronin otsustava kolmese mööda, eile oli kõik justkui viis kuud tagasi.
Meeskond võitis üksikult üritavaid vormituid mehi
Sama saal, sama vastane ja otsustaval hetkel pall Doronini käes. Seekord ta tabas!
Hooaja alguses paar kuud vigastuse tõttu mänge kõrvalt vaadanud Doronini kolmene viis Tartu Rocki koduväljaku eelist nautinud Kalev/Cramo vastu juhtima 77:72 ning sellega oli mäng sisuliselt tehtud. Lõppseisu vormistas Timo Eichfussi vabavise.
«Muidugi oli see magus vise,» tunnistas Doronin laialt naeratades. «Aga parema meelega tabanuks ma kevadel ja visanuks nüüd mööda.» Sellel hooajal alles teise mängu teinud Doronin lisas, et otsustav rünnak polnud päris nii mõeldud, ent ta jäi kolmese taha vabaks, sai palli ja pidi viskama.
Kalevi pehme kaitse
Tegelikult tähendas Doronini kolmene Rocki jaoks halbade uudistega vürtsitatud päeva ilusat lõppu. Paar tundi enne Tallinna sõitu selgus, et tartlaste mängujuht Todd Abernethy on haigestunud ning ei saa meeskonda aidata. Seega langes tagaliinis peamine koormus Sten-Timmu Soku ja Silver Leppiku õlule. Kahe peale sepistasidki nad üheksa tulemuslikku söötu ning juhatasid vägesid võidu vääriliselt.
Kui lisada veel möödunud teisipäeval põlve vigastanud ning alles pühapäeval taas esimest korda kergelt harjutanud Janar Taltsi tubli mäng, tekib arusaam, et Rock tuli välja raskest seisust. Tasu oli pingutuse vääriline – Balti liigas saadi nelja kaotuse kõrvale teine võit ning seis ei paistagi enam nii tume, kui veel hommikul turniiritabelit vaadates tundus.
Doronini sõnul peitus eilse mängu edu saladus varasemast tugevamas meeskonnatundes. Leppiku arvates aitas aga kaasa Kalev/Cramo kesine kaitsemäng. «Nad mängivad kaitses väga pehmelt ning annavad meile rünnakul palju võimalusi,» selgitas ta. «Tegelikult pidanuks me isegi suuremalt võitma, ent vabadelt kohtadelt ei visata alati ära. Vajame rohkem enesekindlust.»
Rocki peatreener Indrek Visnapuu tõstis aga esile hoolealuste võitluslikkust. Ta märkis, et annab mängijatele au, kuna varem kokkulepitud mänguplaanist peeti hästi kinni. «Väike ärakukkumine oli teisel veerandajal, ent vaheajal riietusruumis tuletasime asjad jälle meelde,» rääkis Visnapuu. «Üksikud mõõnad on sellise mängu juures mõistetavad. Samas on meil ka parandamisruumi: kaheste tabavus polnud kõige parem ning 17 pallikaotust on liiast.»
Vaatamata hõredale koosseisule mängis Rock oma kodusest konkurendist ladusamalt. Sellele juhtis tähelepanu ka kalevlaste mängujuht Tanel Sokk. «Pall liikus neil väga hästi ning kaitses ei saanud me kuidagi hakkama – seda näitab Rocki hea tabavus,» arutles ta. «Võib-olla mõned meie mehed vaatasid, et vastasel on paar meest puudu, ning see mõjutas nende mängu…»
Leegionärid loodavad areneda
Kuigi Kalev/Cramol oli justkui rohkem käike, ei andnud nende sisselülitamine meeskonnale suurt midagi juurde. Mustanahalised Charron Fisher ja Josh Akogonon tõid küll parimatena vastavalt 16 ja 15 punkti, ent mõlema mehe kasutegur jäi kesiseks. Suuremad küsimused jäid rippuma korvpalluri mõistes harjumatu kehaehitusega Fisheri ning keskmängija Ken Johnsoni kohale.
Kusjuures arusaamatu mulje jätsid nad ka Rocki palluritele. «Nende pikk ei teinud praktiliselt midagi ja ka Fischer jäi tagaplaanile. Tundub, et nad on vaid ühe mehega kolmest täppi pannud,» hindas Eichfuss vastaseid. Leppik lisas napisõnaliselt, et ei taha kedagi kritiseerida, ent Pärnu vastu visatud 34 punkti ei näidanud veel meeste taset.
Kalev/Cramo leegionärid ise olid siiski pärast mängu enesekindlad. «Oleme nii vähe kokku mänginud, kuid ikkagi peaaegu võitsime. Isiklikult minu jaoks on ju kõik uus: treenerid, mängijad ja söödud,» sõnas Johnson. «Olen kindel, et suudame areneda ja saada heaks meeskonnaks.» Eestisse oma NBA unistust täitma tulnud Akognon lisas, et Kalev/Cramos on kõik professionaalid ning mängu parandamiseks tuleb näha meeletult vaeva.
Eesti kahe tippmeeskonna vahelise olukorra võttis tabavalt kokku Rocki keskmängija Scott Morrison: «Kalevil oli ju kolm uut mängijat, kes ei tunne piisavalt hästi meeskonna rünnakut. Rock on koos olnud kaks-kolm kuud, kuid Kalev vaid loetud päevad. Sealt see vahe tulebki.»