Spordiseltsi Kalev sajandi pikkune tegevus on tänu Eugen Piisangu ja Juhan Maidlo tööle saanud kaante vahele.
Kaheköitelise teose «Kalev. Läbi sajandi» esimene köide hõlmab ajavahemikku 1900-1944, teine sealt alates kuni tänaseni. Mõlemad teosed on rikkalikult illustreeritud.
Kalevi nime esmakuulutajad olid raskejõustiklased 1900. aastal Peterburis. Sama nime võttis endale esimene Eesti spordiselts, 24. mail 1901. aastal asutatud Tallinna jalgrattasõitjate selts.
Möödunud sajandi teisel kümnendil hiilgasid Tallinna Kalevi kergejõustiklased Vene impeeriumi esivõistlustel ja olümpiaadidel ning püstitasid seltsidevahelistel võistlustel rekordeid.
Kalevlaste Malevast sai sangarluse eeskuju Eestile omariikluse taganud Vabadussõjas. Kalevlaste eestvedamisel sündisid spordi juhtorganisatsioonid ja taotleti õigus osaleda olümpiamängudel.
Ka esimesed olümpiavõitjad olid kalevlased - 1920 tõstja Alfred Neuland ja 1924 maadleja Eduard Pütsep. Kalevist võrsus kümnevõistluse maailmarekordiomanik Aleksander Klumberg.
Pikemalt käsitletakse ajalooraamatus kergejõustikku, 84-aastane Eugen Piisang on selle ala tundjana suur autoriteet. Samuti leiab kajastamist jalgpall, raskejõustik, ujumine, tennis, korv- ja võrkpall.
Piisang ja Maidlo nimetavad end oma tuntud tagasihoidlikkuses koostajateks. Tegemist on siiski Kalevi nime kandnud spordiseltside, eriti Tallinna Kalevi tegevust süvitsi uurinud autoritega, kes annavad varem publitseeritust hoopis erineva, üksikasjalisema ja ebakohti korrigeeriva ajalookäsitluse.
Kirjutajad märgivad, et eesmärk oli koostada aus raamat. Esimese osa lõpetab Maidlo ülevaade Kalevi tegevusest Saksa okupatsiooni ajal (1941-44), mis oli ligi pool sajandit maha vaikitud.
Järelsõnas ütlevad autorid: «Andsime endale aru, et me ei tee raamatut üksnes iseendale ega oma eakaaslastele, kes neid vastuolulisi aegu veel päris hästi peaksid mäletama, vaid ka noorematele, uutele põlvkondadele, kel sajandivanusest, erineva näoga Kalevist ei tarvitse ettekujutust olla.»
Erlend Teemägi
sport@postimees.ee