Pole imestada, et Vancouveri taliolümpia medalilootused Jaak Mae, Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi levivasse seagrippi ettevaatusega suhtuvad. Kaval haigus on jalust niitnud mitu kolleegi.
Kiire levikuga seagripp pressib tippsporti
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
13. november 2009, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt peaks aga lugejale selgitama, miks seagripist just nii suur poleemika ja mille poolest see erineb tavalisest gripist.
«Eelkõige erineb see oma kiire leviku tõttu. Haiguse nimi tuleneb oletusest, et viirus on saadud sigadelt, kuid uuringu andmetel on tegu uue muteerunud viirustüvega, mis sisaldab eri viiruse geene, mis pärinevad inimese-, linnu- ja seagripi viirustüvedest,» selgitas Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm, kelle sõnul võib hullem alles ees olla.
«Maailm kardab aga kõige rohkem seda, kui seagripp ja sesoonne gripp ühinevad ning uue, ohtlikult muteerunud viiruse moodustavad,» lisas ta.
Tühjad tribüünid
Kui tulla tagasi spordimaailmas leviva nakkuse juurde, siis hiljuti viiruse küüsi sattunud, Veerpalu ja Mae konkurendid soomlane Matti Heikkinen ja norralane Eldar Rønning on paraku vaid ohtliku jada jätk, kuna tõsisemalt hakkas seagripp tippsporti segama juba kevadel.
Haiguse koldepunktis Mehhikos teatati mais, et kuigi kohalikud jalgpallimeistrivõistlused jätkuvad täiel rindel, ei lubata ühelgi mängul tribüünile publikut. Klubidele seesugune olukord mõistagi ei meeldinud – saamata jäi pileti- ja kaubandustulu –, kuid ohutuse mõttes alaliit oma otsusest ei taganenud.
Tollal ei osatud veel ehk arvata, et Kesk-Ameerika suurimas riigis toimunu ei jää ainukeseks korraks, kui laudaelaniku-nimeline haigus tippatleetide esinemist segama hakkab.
Kui pärast Mehhiko vutiliigas juhtunut oli edaspidi eri riikide meeskonnaalade meistrivõistlustel üksikute kohtumiste edasilükkamine tavapärane nähtus, siis eriti hulluks läks asi oktoobris Ukrainas, kus kohalikud korvpallimeistrivõistlused otsustati 1. novembrist määramata ajaks edasi lükata.
«Võimalik, et riigi mõnes piirkonnas saab mänge jätkata, sest gripilaine tugevus on regiooniti erinev. Pöörame olukorrale suurt tähelepanu, sest tervis on tähtsaim,» rääkis Ukraina klubide assotsiatsiooni juht, leedulane Algimantas Pavilonis toona.
Paraku ei pidanud Pavilonise spekulatsioon, et mõnda vastasseisu saab ehk korraldada, paika, kuna seni ühtegi mängu Ida-Euroopa suurriigis peetud pole.
Ukrainlaste ettevaatusabinõu tundub ehk liiga radikaalne, kuid samas tuleb slaavlasi mõista, kuna samas regioonis on mitmedki sportlased halvimal juhul surmava viiruse lõksu langenud.
Näiteks septembris diagnoositi kõigil Türgi tugevuselt kolmanda liiga klubi Keciorenspori jalgpalluritel seagripp. Kui Keciorenspori mängijate puhul on tegemist maailma mõistes marginaalsete kujudega, siis puutumata pole jäänud ka parimatest parimad.
Oktoobri keskel lahvatas Ameerika Ühendriikides uudis, et maailma tugevaima korvpalliliiga NBA üheks paremaks mängijaks peetaval LeBron Jamesil lasub seagripikahtlus. Pärast haigust Cleveland Cavalliersi treeningutele naasnud ameeriklase eest jooksid kaaslased harjutuskorral sõna otseses mõttes eest ära. James viidi arstlikku kontrolli, kus mees siiski terveks kuulutati.
Sama hästi ei läinud aga Põhja-Ameerika jäähokiliiga NHLi mängijatel. Esimesena sai oktoobri lõpus diagnoosi Colorado Avalanche’i slovakist mängija Petr Budaj, kellele järgnesid riburada pidi Edmonton Oilersis mängiv tšehh Ladislav Šmid ja Washington Capitalsi ründaja Quintin Laing. Lisaks mitmed Euroopa parimate jalgpalliliigade mängijad.
Siinkohal tasub märkida, et sportlastel üldiselt, aga eriti osariikide vahet sõitvatel NHLi ja NBA meestel on suurem tõenäosus seagrippi jääda. Üks põhjusi on rohke reisimine, kuid teine nende suured koormused.
«Suurte koormuste tõttu on sportlaste organism kurnatud ja seega vastuvõtlikum erinevatele viirustele ning nad võivad põdeda seda raskemini,» selgitas Rõõm. «Lisaks puututakse laagrites ja võistlustel käies kokku paljude inimestega.»
Surnud hokipoiss
Maailmas ligi 7000 inimese elu nõudnud haiguse tõsidusest annab spordimaailmas märku traagiline sündmus, mis leidis aset oktoobri lõpus Kanadas. 13-aastane Toronto hokipoiss Evan Frustaglio suri salakavala viiruse tõttu.
Esmaspäeval surnud poiss kurtis halva enesetunde üle reedel, kuid mängis järgmisel päeval veel kaks kohtumist – õhtul läks tema tervis halvemaks. Paraku kujuneski liigne pingutamine ja hiline ravi saatuslikuks veaks. Doktor Rõõmu sõnul peaks mitte-vaktsineerimise korral alati olema käepärast medikamendid.
«Tamiflud (gripivastane ravim – toim) peaks manustama hiljemalt kahe ööpäeva jooksul,» selgitas Rõõm.
Enamasti kulgeb seagripp kergelt ega nõua haiglaravi. Rohkem on ohustatud väikelapsed, vanurid, rasedad ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Arsti jutu järgi on arvatud, et teatud juhtudel võib uus gripiviirus olla ohtlik ka muidu tervetele noortele inimestele.