Tihtipeale on kohalikud jalgpallifännid avaldanud nördimust, et koondise mänge vaatamas käia on liiga kallis. Tihtipeale tuuakse see ka põhjuseks, miks rahvusesinduse kohtumisi kohapeale kaema ei tulda.
Oliver Lomp: kuhu fännid jäid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jalgpalli Liit otsustas siinse vuti 100. aastapäeva puhul viimase kodumängu piletihinda langetada ja pääsme Lilleküla staadionile sai huviline lunastada vaid 100 krooni eest. Kui võiks eeldada, et viimasel ajal nauditavat jalgpalli mängivate sinisärklaste nägemise peale oldi seetõttu valmis tormi jooksma, siis tegelikkus kujunes teistsuguseks. Huvilisi oli 10 000 inimest mahutavale staadionile kogunenud vaid hädised 2110.
Kindlasti tahab mõni tulemata jätnu peituda külmakraadide taha, kuid seda tehes tuleks tunnistada, et ta tõeline fänn siiski ei ole. Tulihingelised pöidlahoidjad tulevad staadionile ka siis, kui taevast pussnuge sajab.