Mida mõtleb jalgpallur, kui on kahest kohast jalaluu murdnud? Tuleval nädalal taas Györi ETO treeningutega liituv Jarmo Ahjupera meenutab seitsme kuu taguseid õudseid sündmusi.
Ahjupera asub õudusunenäo lõpusirgel
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
17. november 2009, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tuleb minna tagasi 31. märtsi, päeva, mis Ahjupera jaoks õudusunenäoks kujunes. Äsja Ungari klubisse Györi ETOsse siirdunud Ahjupera jooksis liigamängus Fehervari vastu esimest korda algkoosseisus väljakule. Kohtumise 61. minutil juhtus aga midagi, mis nõrganärvilised minestama võib panna: Ahjupera läks trahvikasti joonel lahtist palli lööma, kui vastaste kaitsja Marko Andic sooritust blokeerida üritades, jalg ees, eestlasele otse säärde sisse sõitis. Tagajärjeks kahest kohast lahtine sääreluu murd ehk teisisõnu läks jäse keskelt pooleks.
Videot näha ei taha
Vahetult pärast toimunut ütles eestlane, et sündmused on tal kõik värsket meeles ja videote vaatamisest ta keelduks. Oma sõna pole ta murdnud siiani.
«Mõni ütleb, et kaitsja tuli julgelt sisse, ja teine jälle, et läksin ise liiga optimistlikku lööki proovima. Videot aga küll näha ei taha,» kinnitas 25-aastane Ahjupera, kelle sõnul on hea seegi, et õnnetus juhtus tema nõrgema, parema jalaga.
Kuigi nüüd juba seitse ja pool kuud palliplatsilt eemal viibinud Ahjupera kriisiajal liiga sügavasse masendusse kordagi ei langenudki, tunnistas pikakasvuline ründaja, et hullematel hetkedel käisid peast igasugused mõtted läbi.
«Kui laks ära käis, siis ei osanudki midagi erilist mõelda. Haiglasse jõudes muretsesin aga, kas saangi üldse enam mängida,» nentis Ahjupera, kes rahustati siiski üsna kiiresti maha. «Pärast oppi arst ütles, et saan terveks ja mängima.»
Positiivne sõnum käes, lootis Ahjupera hoolimata võikast vigastusest võimalikult kärmelt palliplatsile naasta. Paraku ilmnesid teel takistused. Nimelt pani osa tohtreid oma prognoosidega kapitaalselt puusse. Mõni ütles, et eestlane on mänguvalmis juba nelja kuuga, teine jällegi arvas, et tervenemiseks läheb kuus või kaheksa kuud.
«Taastumine pole olnud nii kiire, kui tahtnuks. Kõige rohkem häiriski see, et ajaga eksiti. Ise lootsin vähemalt poole aastaga mänguvalmis olla,» ütles Ahjupera, kelle sõnul ta kellegi vastu liigset vimma siiski ei pea. «Tuleb mõista, et mu jalg oli ju tegelikult pooleks.»
Tasapisi hakkab eestlane siiski taastuma ja tegelikult levisid juba septembris Ungari meedias videod, kus Ahjupera trenažööridega harjutas. See oli aga aeg, kus korralikke koormuseid veel rakendada ei saanud. Enesetunne oli juba hea, kuid kõigi spordialade alustalaga tegeleda endiselt ei saanud.
«Sörkida sai küll ilusti, kuid kiiremini joostes lõi igal sammul valu sisse,» meenutas Ahjupera, kelle sõnul on nüüdseks probleem kadunud. «Eelmisel nädalal võtsid arstid põlvest ühe kruvi välja ja nüüd saan juba hõlpsamini liikuda. Meeskonna treeningutega loodan liituda juba järgmisel nädalal.»
Suur jalgpalliisu
Ahjuperale lisas vigastusperioodi ajal kindlust veebruari keskel ungarlastega sõlmitud kolme ja poole aasta pikkune leping, mistõttu ta vähemalt töökoha pärast muretsema ei pidanud. Lisaks on eestlase sõnul klubi juhtkond suhtunud juhtunusse mõistvalt ja ka meeskonnakaaslastest pole kaks korda päevas treeniv Ahjupera võõrandunud.
«Ei arva, et oleksin kuidagimoodi hüljatud. Pigem tekkis selline tunne Eestis,» ütles Ahjupera, kes haige olles mitu kuud ka kodumaal viibis. «Meeskonnaga puutun siin iga päev kokku ja klubist ka uuritakse pidevalt, millal naasen.»
Kuigi üks aasta on põhimõtteliselt rikutud, on Ahjupera tulevikku vaadates optimistlik. Füüsiline seis ei olegi nii kehv ja vanad oskused ei tohiks roostes olla.
«Jalgpalliisu on selle ajaga päris suureks muutunud,» muigas Ahjupera. «Tegelik vorm selgub siiski palliplatsil, kuid kui tunnetus ongi kuhugi kadunud, siis tuleb see ruttu tagasi.»
Kas see tähendab, et viis korda koondise värve kaitsnud Ahjupera näeb end tulevikus ka sinisärgis?
«Kui mängides väravaid lööma hakkan, siis miks mitte. Post (samuti pikakasvuline ründaja, Hollandi esiliiga klubis Go Ahead Eaglesi ridades palliv Sander Post – toim) ju sai koondisesse, miks ei võiks ka mina saada,» arvas Ahjupera.