Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti iluvõimlemise valitsejanna Irina Kikkas sõitis maailmameistrivõistlustele Madridi sooviga jõuda 30 parema hulka, Eesti võimlejate kõigi aegade kõrgeima, 14. kohaga täitus üks tema unistusi.
Tallinna Õismäe üldgümnaasiumi õpilane Kikkas ütles, et tundis enne finaalvõistlusi suurt pinget, kuid muutus iga harjutusega kindlamaks.
«Minu suur unistus oli pääseda vähemalt 30 parema võimleja hulka,» sõnas Kikkas. «Kui lõpuks 14. koha sain, tundsin end õnne tipul,» tunnistas 18-aastane piiga särasilmi.
Harjutamist tuleb nautida
Individuaalse mitmevõistluse finaali ehk 30 parema hulka pääses Kikkas 121 võistleja hulgas 17. tulemusega. Et igast riigist lubati lõppvõistlusele kuni kaks võimlejat, pidid Venemaa, Ukraina ja Bulgaaria kolmandad numbrid finaalist kõrvale jääma.
Treener Larissa Gorbunova sõnul suutis hoolealune nimetamisväärsetest vigadest hoiduda. «Irina esines kõigis harjutustes ühtlaselt,» selgitas ta õpilase kordaminekut. «Iluvõimlemises on toimunud põlvkondade vahetus, paljud nimekad tegijad on loobunud. Irina on suure töövõimega ja tugeva närvikavaga, mis on tippu pürgimisel tähtsad eeldused.»
Maailmameistriks krooniti venelanna Alina Kabajeva, kes kaitses kaks aastat tagasi Osakas saavutatud meistritiitlit. 18-aastane Kabajeva kogus Madridis viis kuld- ja ühe hõbemedali. Kaksikvõidu kindlustas venemaale Irina Tshatshina. Teine Eesti neiu Karolina Lill jäi jagama 51.-52. kohta.
«Alina on väga kaunis ja erakordsete võimetega võimleja,» nentis Kikkas. «Tema esitatavad kavad on tehniliselt raskesti teostatavad, kuid vaatemängulised, mida hindavad nii kohtunikud kui ka pealtvaatajad.»
Viieaastaselt võimlemistreeningule läinud Kikkas pühendab kogu vaba aja spordile, ent pole kunagi seepärast kahetsust tundnud.
«Edukuse eeldus on tugev vaim,» lausus nägus neiu. «Selleks, et sportlane oma tulemusega rahule jääks, tuleb ennekõike palju treenida ja harjutamist nautida.» Kikkas teeb iga päev meelsasti kolmetunniseid treeninguid ega mäleta, millal läks viimati harjutama vastumeelselt.
Kikkas pärineb sportlikust perest, tema isa Vladimir Stepanishin on kergejõustikutreener, kelle tuntuim hoolealune Valeri Bukrejev püstitas teivashüppes Eesti rekordi 5.86 ning osales olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel.
Vanemate pidev toetus
«Vanemad käivad ikka minu võistlusi vaatamas,» rääkis Kikkas. «Kergejõustikutunde pole ma isalt võtnud, toetust mõistagi tunnen.»
Eesti Võimlemisliidu peasekretäri Kadri Liivak-Riisalo sõnul on Kikkas oma kavad oskuslikult kohandanud tänavu kehtima hakanud võistlusmäärustega. Eesti treenerid hankisid muudatusteks vajalikku teavet veebruaris Tartus peetud rahvusvahelisel seminaril, kus pidas loengu ka Kabajeva ja Tshatshina treener Irina Viner.
«Kikkast iseloomustab äärmine sihikindlus,» lausus Liivak-Riisalo. «Ta pole võibolla nii andekas kui mõni teine võimleja, ent töökus on viinud teda edasi.»
Kikkas rääkis, et tahab kavadesse lülitada põnevamaid, kuid samas raskeid elemente, mis kohtunike tähelepanu ärataks.
Võistkondlikus arvestuses kuulus esikoht Venemaa koondisele, järgnesid Ukraina ja Valgevene.
Maili Kasemets
sport@postimees.ee