/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/02/25/140152t1h473b.jpg)
Kui Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver nägi Beitostöleni MK-etapil Norra suusakoondise sadulautot, siis vangutas ta üksnes pead ja tunnistas end mõtteis lööduks.
Suusasport hakkab meenutama vormel-1 sarja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nüüd küll selline valdkond, kus tuleb käed püsti tõsta. Suusatamise areng hakkab üha enam liikuma vormel-1 sarja suunas, kus tehnika hakkab üha suuremat rolli mängima,» sõnas Alaver pettunult.
Nimelt on Norra suusakoondise sadulautos määrdemeeskonna tööruumideks 95 ruutmeetri suurune pind. Eesti ja paljud teised väiksemad riigid peavad vastavalt FISi määrustele aga leppima 25-ruutmeetrise tööpinnaga.
«Norrakate auto teine korrus meenutab natuke vormel-1 tiimide autot. Seal on avatud rõdu, kus tõenäoliselt plaanitakse edukate võistluste järel avada šampanjapudelid,» nentis Alaver.
Aga mitte rõdu šampanjapudelite avamiseks pole see, mis Alaveri pead vangutama pani. Põhjuseks on ajaline eelis. Aeg on teadupärast aga kullaväärtusega. Iga minut on arvel.
«Hoolderuumide sisustamine võtab teistel meeletult aega. Norrakad sõidavad oma autoga kohe võistluspaika ja saavad tänu sellele suure ajalise eelise. Väikestel suusariikidel läheb F1-sugemetaga suusaspordis läbilöömine üha raskemaks,» nentis Alaver. (PM)