Täna 89-aastaseks saav kergejõustikuveteran Ruudi Toomsalu võtab elutoas virna laotud eraarhiivist koltunud kausta, milles tema enese sõnul sisalduvad paberid ühest pullitegemisest, esimese Eesti ja Soome maavõistluse korraldamisest 1957. aastal. Toomsalu kiri Hrushtshovile
Toomsalu keelitas Hrushtshovi sporti aitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NSV Liidu valitseja Jossif Stalin oli surnud ja kommunistliku partei peasekretäri, maisikasvataja Nikita Hrushtshovi juhtimisel alanud sulaaeg. Toomsalul, kes töötas pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi kehalise kasvatuse õppejõu ametist koondamist Komsomoli-nimelisel staadionil, tekkis mõte leida kergejõustiklastele võistlemise võimalus välismaal.
Eesti Vabariigi aegse tippkergejõustiklasena oli tal kujunenud Soome sportlaste ja spordijuhtidega hea klapp. 1954. aastal alanud kirjavahetuses Turun Sanomate peatoimetaja, omaaegse Soome parima kiirjooksja Aki Tammistoga arenes plaan viia eestlased töölisspordiliidu Turun Toverit kutsel teisele poole lahte. Soomlased saatsid küllakutse NSV Liidu kehakultuuri- ja spordikomiteesse, kuid Moskva vaatas asjale viltu.
Soomlaste agar toetus
«Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee esimees Boris Tolbast ei öelnud kirjavahetuse kohta ühtki laitvat sõna, kuid Pagari tänava (loe: riikliku julgeoleku) kaastöölisena teadis ta tõenäoliselt, et ürituse korraldamise katse jookseb sellisel moel tupikusse,» räägib spordiveteran. «See oli rohkem mõeldud pinnase sondeerimiseks.»
Toomsalu jonn aga kasvas ja 1956. aasta jaanuaris alustas ta kirjavahetust Eestis sündinud Aamulehti toimetaja Kalju Kotkaga, et koos kutsuda ellu Tallinna ja Helsingi linnavõistlus.
Kalju Kotkas, kelle isa Juhan Kull elas toona Võrus ja vend Kalev oli saanud Berliini olümpial Soome värve kaitstes kõrgushüppes neljanda koha, värbas plaani toetama Soome spordiliidu presidendi Reino Piirto.
Toomsalu näitab SUList NSV Liidu kehakultuuri- ja spordikomiteele läkitatud prantsuskeelse ametliku kirja koopiat. Võistlus oli kavandatud 23. ja 24. juuniks. Kirjas on ka ettepanek tulla Tallinna meritsi, mis olnuks kiirem ja odavam tee.
Hasarti läinud Toomsalu kartis taas ettevõetu luhtumist ja selle päästmiseks saatis ta 16. mail abi paluva kirja Hrushtshovile. Samal ajal läks Moskvasse Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee samasisuline kiri, kaasas soomlaste telegrammid ja kirjade koopiad. Soomlased ei saanud siiski Moskvast küllakutset.
Soome hümn pani nutma
Võistlusplaani arendamine jätkus 1957. aasta kevadel, Toomsalu sõnul ei vaibunud asjaajamine ka vahepeal. Kotkas võttis kontakti Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga, endise spordimehe ning Soome olümpiakomitee ja SULi juhiga. Küsimuse lahendamisest võttis tuld ka Eesti NSV kergejõustikuföderatsiooni esimees Erich Int, kes töötas esikommunist Johannes Käbini abina.
«Võistluse üksikasjade selgitamiseks tuli võtta telefonikõne Helsingisse Kalju Kotkale,» meenutab Toomsalu. «Tapalt pärit endine kergejõustiklane Int kasutas oma kabinetis partei keskkomitee telefoni. Ametiühingu esimees Leonhard Illison juhtus telefonikõne saabumisel ruumis olema ja kui ta taipas, et helistatakse välismaalt, väljus kähku.»
Järgmisel päeval pidi Int ülemustele selgitama, miks ta kulutas riigi raha eraviisilisele telefonikõnele. «Niisuguse olukorra tekkimist nägime ette, olime tellinud kõne postimajast,» lausub Toomsalu.
Toomsalu kirjutas Hrushtshovile teisegi kirja, milles soovis, et soomlased saaksid lennata Tallinna lennukiga. Soome koondis saabus siiski Leningradi kaudu rongiga.
23. juunil rivistusid Komsomoli (praegu Kalevi) staadionile Soome ja Eesti NSV kergejõustikukoondised. Orkester esitas pala «Vanad sõbrad», kõlasid Soome ja Eesti NSV hümn. «Soome hümni ajal tulid paljudel inimestel pisarad silma,» ütleb peakorraldaja ametit pidanud Toomsalu.
Maavõistluse võitis Soome 122:110. 15. septembril võistlesid Tallinnas ka naiskonnad, eestlannad võitsid 58:49.
«Võistlusi tuleb pidada justkui muinasjutuks - need said mõistagi teoks tänu NSV Liidu kõrgemate juhtide osalemisele. Pagari tänava mehed ei saanud enam võistluse pidamiseks vajalikke eeltöid bürokraatia hammasrataste vahele tõugata,» räägib Toomsalu.
Toomsalu on veendunud, et maavõistluse läbiviimisele aitasid otsustavalt kaasa Kekkoneni ja Hrushtshovi suhted.
«Nad olid semud,» ütleb ta. «Aastakümneid hiljem selgus, et just Kekkonen oli meie võistluse korraldamise plaani kooskõlastanud NSV Liidu kõrgemate juhtidega nii, et sellest kujunes Soome ja Eesti NSV maavõistlus.»
Kui Eesti NSV koondis 1958. aastal Kuopiosse teisele matshkohtumisele siirdus, Toomsalu sõiduluba ei saanud.