/nginx/o/2009/11/30/275211t1h3027.jpg)
Silmanähtavalt murest murtud jõumees astub saali, võtab istet, hingab sügavalt ja tunnistab viga. Dopingu-uudisest šokis Argo Ader tunnistas, et poleks pidanud kahtlase väärtusega aineid proovima.
Soov raha säästa viis Aderi dopinguni
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
1. detsember 2009, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. oktoobril Eesti kulturistide meistrivõistlustel positiivse dopingutesti andnud Ader ei suuda endiselt uskuda, et tema verest keelatud ainet leiti ja ootab antidopingu agentuurilt tähitud kirja näol viimast kinnitust. Ent paratamatuse vastu ta ei saa: positiivseks osutus nii A-, kui mehe enda palvel tehtud B-proov.
Üle jäi vaid mõelda, kust võis taunitud preparaat organismi sattuda. Sest nagu mees kinnitas: tahtlikult ta midagi tarvitanud ei ole. Kõik Aderi mõttekäigud viisid Ameerikast tellitud toidulisanditeni, mis siin kättesaadavatest poole odavamad.
«Ala on karm, aga tänamatu. Majanduslangusega kadusid sponsorid ja kuna ka Eesti Olümpiakomitee (EOK) meie alaliitu ei toeta, siis tuli otsida soodsamaid variante,» selgitas Ader. «USAs on toidulisandite hind poole väiksem kui Eestist ostes.»
Ja nagu iga teistki toidulisandit, manustas Ader seda iga päev. Täpsustuseks: Ader tellis neli kilo Geineri-nimelist toodet, mis maksis 350 krooni. Mida mees aga väidetavalt ei teadnud, on fakt, et Geiner sisaldab keelatud ainet stanozololi. Kurikuulsat anaboolset steroidi, millega jäi omal ajal vahele näiteks sprindiäss Ben Johnson.
«Tagantjärele tarkus on hea, kuid kui jood juba aastaid päevas kolm šeiki toidu juurde ja alati on kõik korras olnud, siis ei oska sel hetkel mõelda, et midagi valesti võiks olla,» tõdes Ader.
Uudist kuulnuna võttis Ader ühendust Eestis tunnustatud spordiarsti Mihkel Mardnaga, kellelt kuuldu pakkus veidikenegi lohutust. Ka Postimehega rääkides kinnitas Mardna, et teoorias on stanozololi manustamine ka vees lahustatuna võimalik. Küll aga on kindel, et inimese kehasse ei saa stanozololi iseenesest tekkida.
«Kui uriinist leitakse stanozololi, siis on see organismi sattunud kindlasti välispidiselt. Normaalne stanozololinäitaja organismis on null,» selgitas Mardna. «Üldiselt manustatakse seda süstimise teel, kuid minu teada on teoreetiliselt võimalik saada seda ka vesilahustuvate tablettidena. Analoogseid juhtumeid on maailmas varemgi olnud. Tõde teab praeguse juhtumi kohta aga ainult sportlane ise.»
Ader arvas, et kindlasti jagunevad tema süütusse uskujad ja mitteuskujad kaheks. Küll aga märkis ta korduvalt kategooriliselt, et meelega ta ei patustanud. Näiteks olevat ta isegi kuulnud, et Eesti meistrivõistlustel dopingupatuseid jahitakse.
«Olnuks äärmine rumalus teada, kuid ikka midagi tarbida,» ütles Ader, kes varem andnud kahel korral negatiivse proovi. «Pealegi olin Eesti meistrivõistlustel enda kategoorias ainuke võistleja ega vajanud võiduks lubamatuid aineid.»
Olgu kuidas on: Ader tunnistas, et karjäär ja maine on rikutud. Pealegi on stress teda vaimselt kõvasti kurnanud.
«Olen ise paljude noorte treener ja eeskuju ning nii eksida on ikka väga kahetsusväärne,» sõnas Ader, kes B-proovi oma silmaga näinuna lahkub ka Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu juhatusest. «Juba A-proovi selgudes lasin oma liikmevolitused peatada. B-proovi nähes astun kohalt tagasi.»
Üht lähedastelt ja kolleegidelt toetust saanud Ader siiski lubas: armastatud alaga tegeleb ta hoolimata kõigest edasi. Ja võimalik, et naaseb kunagi isegi sportlasena areenile.
«Kulturism pole minu jaoks olnud ainult sport, vaid elustiil. Olen alaga tegelenud üle 20 aasta,» ütles Ader, kes loodab, et teised atleedid tema kogemusest üht-teist õpivad. «Loodan, et teised võtavad olukorda tõsiselt ja kui peaks kuskilt kunagi midagi tellima, siis tuleb järele vaadata, mida üks või teine asi sisaldab.»