Miks Jaak Mae ja Andrus Veerpalu koos ei harjuta?

Suusatajad Andrus Veerpalu (vasakul) ja Jaak Mae väga palju ühistreeninguid ei tee, kuid võistlustel on nad nii mõnigi kord teineteist abistanud. Pildil Jaak Mae nimeline auhinnavõistlus Albus. Foto: Mihkel Maripuu

Suusatajatel Virpi Kuitunenil ja Aino-Kaisa Saarinenil on ühine treener ning nad viibivad samades laagrites. Ometi ei suuda nad ühtki treeningut koos teha, rääkimata ühes toas elamisest.

Soomlannad Kuitunen ja Saarinen olevat lihtsalt niivõrd suured isiksused. Nad on konkurendid ja rivaalid. Nad mõlemad võitlevad kõige kirkamate medalite eest. «See on täiesti normaalne.

Mida suurem isiksus, seda rohkem isiklikku ruumi ja vabadust ta vajab,» nentis Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver.

Ka Jaak Mae ja Andrus Veerpalu on suured isiksused. Ka nemad on konkurendid. Võitlevad ju mõlemad kõige kirkamate medalite eest. Ent nii hullu olukorda kui soomlannadel eestlastel pole.

«Jaak ja Andrus on karjääri jooksul ühtekokku paar aastat ühes hotellitoas elanud. See ei valmista neile probleeme,» kinnitas Alaver.

Ometi ei armasta ka Mae ja Veerpalu väga koos treenida. Olose esimese lume laagris oli üsna tavaline pilt, kus kahekordne olümpiavõitja läks suusarajale pool tundi varem kui treeningukaaslane Mae. Kuigi harjutuskorra eesmärk oli sama, eelistasid mehed treenida eraldi.

Miks? On nende vahel mõni intriig? Rivaliteet? Isiklik vaen? «Ei, seda kindlasti mitte. Seda pole kunagi olnudki,» puhkes Mae naerma.

Endise Eesti suusakoondise liikme ja praeguse hooldemehe Urmas Välbe sõnul on piltlikult öeldes miljon põhjust, miks Mae ja Veerpalu palju koos ei treeni.

«Esiteks, Jaak on kõige vähem treeninguid vahele jätnud mees maailmas. Aga Andrus peab tihti kompromisse leidma – tema plaanid muutuvad. Lisaks sellele on meeste treeninguülesanded erinevad. Kokku langeb näiteks neli päeva aastas,» sõnas Välbe.

Mae sõnul on põhjuseid veelgi. Kõik algab juba päevaplaanist. Kuna Mae on hilisema ärkamisega kui Veerpalu, siis eelistab ta võimaluse korral trenne hiljem alustada.

Tõsi, suvistes laagrites näeb Maed ja Veerpalu üsna tihti koos treenimas. Ettevalmistuskava on siis peaaegu sama. Talvel seevastu näeb mehi üsna harva koos harjutamas. «Andu on täiesti üksik hunt. Talle meeldib üksinda vaba loodust nautida,» selgitas Välbe, kes on nii Maed kui ka Veerpalu juba üle 20 aasta tundnud.

Seetõttu teab ta ka seda, et Mae armastab pundis harjutada. Eriti just rahulike treeningute ajal. «Mae on selline mees, kellele meeldib harjutada nendega koos, kes vadistavad nagu turumutid.

Siis läheb treening ka nobedamalt,» sõnas Välbe.

Ka Mae ise tõdes, et talle meeldib kellegagi koos rasketel ja pikkadel treeningutel koormust taluda. Varem oli heaks treeningupartneriks näiteks Raul Olle, kellega sai kõik tähtsamad jututeemad treeningul läbi võetud. Nüüd harjutab ta võimaluse korral koos Kaspar Kokaga. «Kui raskeks läheb, siis on keegi kõrval. Nii on lihtsam endast maksimumi võtta ja teineteist motiveerida,» nentis Mae.

Alaveri sõnul teevad Mae ja Veerpalu siiski 70 protsenti treeningutest koos. Suurem lahknevus tuleb meeste ettevalmistusse Olose laagrist, sest siis hakkavad nende treeningplaanid erinema.

Eelkõige tulenevalt võistluskalendrist.

Näiteks tänavu tegi Mae kaasa hooaja esimesel uisuetapil ja teatesõidus, kuid Veerpalu otsustas sellest loobuda.

Ent kuidas on üldine tendents suusamaailmas? Kas tipud eelistavad treenida üksinda või koos paarilisega? «On nii ja naa. Sakslased teevad tavaliselt pundis, aga norrakad ja rootslased seda väga ei armasta,» vastas Mae.

Vast kõige äärmuslikumaks näiteks on aga Venemaa koondis. Väidetavalt pannakse seal sportlased lausa käsu korras koos treenima.

«Näiteks venelanna Larissa Lazutina tegi lausa oma hooldetiimi. Just koondisekaaslaste pärast. Konkurent on siiski konkurent,» nentis Välbe.

Peatreeneri sõnul on koos harjutamisel omad plussid ja miinused. Plussideks on näiteks see, et koos treenimine sunnib pingutama, motiveerib ja nii on võimalik vaheldumisi treeningut vedada.

Miinuseks on aga see, et teatud juhul, kui sportlased pole samaväärses seisundis, võib see mõjuda laastavalt. «Aga kui sportlased satuvad samasse seisu, mõjub koos treenimine lõpp hästi,» sõnas Mae lõpetuseks.

Hea koostöö

Eesti parimad keskmaajooksjad Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehin on samuti üheaegselt konkurendid ja treeningupartnerid. Tänavu jooksis Nurme 1500 meetrit 3.40,25ga ja Vedehin 3.41,83ga.

«Muidugi on nad konkurendid. Aga samal ajal ka väga targad inimesed. Nad saavad aru, et koos treenimine tuleb ainult kasuks,» avaldas meeste treener Harry Lemberg.

Kui treeningu ülesanne on sama, siis viivadki Nurme ja Vedehin selle koos läbi.  «Ka ettevalmistusperioodil treenivad nad tihtipeale koos. Nad saavad hästi läbi,» sõnas Lemberg.

Kui Nurme ja Vedehin on sageli teineteisele nii-öelda jänesteks, siis suuremad staarid on endale treeningu ajaks jänesed lausa palganud. «Siis on terve staadion kinni pandud ja nemad jooksevad. Seda harrastas näiteks marokolane Hicham El Guerrouj,» sõnas Lemberg. (PM)