Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgrattur Peep Miklile kujunes esimene profiaasta omamoodi õudusunenäoks, nii palju nööki ja valu polnud ta ammu näinud.
Elukutselise lepingu sõlmimine Hollandi klubiga AXA-VVZ tõstis Mikli seitsmendasse taevasse - 31-aastase mehena oli ta lootused profileiva söömisest juba maha matnud. «Veteran» asus hasartselt tegutsema: sõitis talvel ametivenna Andrus Augi juurde Itaaliasse harjutama ning kogus treeningukilomeetreid rohkem kui kunagi varem.
Esimene hoop lajatas kohe, kui Mikli Hollandisse naasis. «Raha oli viimseni otsas, teadsin, et klubis ootab palk,» meenutab rattur kibedat kogemust. «Helistasin bossile ja kuulsin: võid lepingu minema visata, sul pole tiimi ega teenistust.»
Uued hoobid ootasid ees
Mõneti suudab Mikli bossi isegi mõista - profileeri nõrgimasse, 3. divisjoni kuuluv AXA kaotas ühe peasponsoritest, töötasu kärbiti kõigil ratturitel.
«Lisaks pidi keegi meeskonnast lahkuma, minu kui välismaalasega oli kõige kergem manipuleerida,» tõdeb eestlane. «Sündmuste arenema hakates polnud mind ennast kohal.»
Mikli ei tõstnud alandlikult käsi. Kuid kuulis, et klubi kohtusse kaevates puudub võidulootus. Tiimile pannakse kas või uus nimi, AXA kuulutatakse aga pankrotti läinuks.
«Mulle öeldi: protestimise korral pead suu kõigest puhtaks pühkima, kokkuleppele jõudmisel võid meeskonna ridades palgata sõita. Valikuvõimalust polnud,» tõdeb Mikli.
Tema selja taha asusid mõned meeskonna sponsorid, kes eestlast AXAs pedaalimas näha tahtsid. Majanduslikke raskusi kurtes andsid nad klubile pisut vähem nodi ja maksid Miklile pisikest palka. «Tiimi boss ei teadnud raha kantimisest midagi, arvas, et mind toetab erasponsor,» selgitab Mikli.
Nii või naa teenis eestlane vähem kui seni amatöörina. «Aga vähemalt süüa sain osta ja üüri maksta,» nendib rattur. «Palgale esialgu eriti ei mõelnudki, peaasi, et mul oli meeskond. Kui palju 32-aastasele mehele neid võimalusi ikka enam antakse?»
AXA näis edasiminekuks pakkuvat head shanssi. Profitiim sõitis hoopis tugevamatel võistlustel kui Hollandi amatööride klubid, lubas areneda ja silma paista.
Ent uus ja hullem hädade org ootas Miklit juba ees. Ta sai AXA ridades võistelda kolm kuud, siis hakkas tunda andma vana seljahäda ning jalgadest kadus jõud.
Mikli üritas tõvele Hollandist ravi leida, aga raha ei jätkunud isegi röntgenipiltide tegemiseks. Kuna klubi polnud teda tööle vormistanud, puudus haigekassakaart. Rattur võttis aja maha, terve kuu ei istunud üldse sadulasse. Käis kondiväänaja juures, kuid leevendust ei saanud.
«Kuidagi venitasin hooaja lõpuni, aga sõidumeest minust enam polnud,» võtab Mikli aasta kokku. Ta osales üksiküritajana väikestel Hollandi jõuproovidel.
«Käega ei tahtnud lüüa, igal võistlusel lootsin - äkki nüüd toimub pööre. Aga kaua sa ikka unistad? Muutsin sõidustiili, loksusin grupi taga ja panustasin finishis õnnele. Esikolmikusse ei jõudnud kordagi, kunagi varem pole niisugust aastat olnud.»
Nüüd otsib Mikli abi Eesti arstidelt. Esialgse diagnoosi järgi on üks selgroolüli vaheketastest pisut paigast nihkunud ja pitsitab närvi. Lähiajal saab rattur teada, kas vajab operatsiooni.
Miklil on pakkumine äsja 3. divisjoni jõudnud Hollandi klubilt APAC, kuid jätkama peaks ta amatööri seisuses. «Sport meeldib mulle. Tean oma taset ja usun: suudaksin veel midagi ära teha,» ütleb rattur. «Aga praegu on hoopis olulisem, kas selg enam üldse sõita lubab.»
Lootust maha ei mata
Kui Mikli tervist korda ei saa, ei taha ta ka sadulasse istuda. «Teist sama trööstitut hooaega ma üle ei elaks,» ütleb Mikli. «Lõpetamisotsus oleks valus, ma ei saavutanud, mida tahtsin. Lohutuseks jõudsin siiski mitmete ilusate võitudeni.»
Mingil määral loeks Mikli unistuste täitumata jäämist enda veaks. «Jäin Hollandisse liiga kauaks, rahuldusin kuus aastat sealse tasemega,» tunnistab ta. Ning lisab nukralt: «Pidi just tänavune aasta untsu minema - esimest korda tekkis võimalus end tõsisemalt teostada!»
Mikli tahab uskuda, et lõpuks kõik laabub ja tuleval hooajal pedaalib ta terve mehena APACi klubis. «Arvasin, et pärast äpardunud aastat ma profimaailma enam tagasi ei pääse,» nendib rattur. «APACi pakkumine äratas uue lootuse.»
Peep Mikli
• Jalgrattur Peep Mikli on sündinud 9.02.1970.
• Saavutanud üle 50 võidu. Kuulus Eesti koondisse, 1991. aastal tunnistati Eesti parimaks ratturiks.
• 1992. aastal siirdus Prantsusmaa klubisse, kaks hooaega hiljem Hollandisse.
• Sõitis erinevates Hollandi amatöörklubides, 2001. aasta lõpus sõlmis profilepingu 3. divisjoni klubiga AXA-VVZ.