/nginx/o/2008/11/30/98898t1hbba7.jpg)
Pettumus, negatiivne üllatus, tagasiminek – umbes selliste sõnadega võiks kirjeldada Eesti meessuusasprinterite etteasteid kahel viimasel MK-etapil. Milles on asi?
Sprindikoondis otsib tagasimineku põhjuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sprindikoondise hooaja algus on olnud kõike muud kui rõõmustav. Kui Kuusamo MK-etapil pääses kolm meessprinterit veerandfinaali ja Kein Einaste sai 13. koha, siis tekkis nii mõnegi hinge väike lootus.
Et ehk tänavu suudavad sprinterid sähvatada? Ehk tänavu täitub sprinterite treeneri Bjørn Kristianseni lubadus ja keegi eestlastest astub MK-sarjas poodiumile. Seda enam, et norralasest treener hindas eestlasi esimese etapi järel nigela kahe plussiga. Tundus, justkui olnuks see alles kõige algus. Aga paraku mitte…
Kristiansen lootusrikas
Kuigi kolme võistluse põhjal on ennatlik põhjalikke järeldusi teha, on tõsiasi see, et kahel viimasel uisuetapil on eestlaste laeks olnud kvalifikatsioon.
Veelgi enam. Kui Düsseldorfi MK-etapil olid sprinterite kohad 31.–57., siis üleeile sai Anti Saarepuu 59. ja Peeter Kümmel 68. koha. Sprinterite parim oli hoopis distantsimees Aivar Rehemaa, kes sai 38. koha.
Ometi ei arva ükski sprindikoondislane ega ka treener Bjørn Kristiansen, et oleks põhjust häirekella lüüa. Hoolimata sellest, et norralasest juhendaja teatas hooaja eel lootusrikkalt, et Eesti sprinterid on tubli sammu edasi teinud. Ja vaatamata sellele, et eestlaste kohad on hooaja edenedes järjest kehvemaks muutunud.
«Oleme kõik pettunud. Miski blokeerib eestlaste etteasteid võistlustel,» vastas Kristiansen ja lisas: «Oleme püüdnud analüüsida, miks kahel viimasel MK-etapil nii halvasti läks. Mitu asja on kokku langenud – oleme teinud väga intensiivseid treeninguid ja poisid on kõvasti ühelt võistluselt teisele reisinud. Nad on väsinud.»
Tõsi, sprinterite võistlusgraafik on olnud tihe. Neljal järjestikusel nädalavahetusel on mehed võistlustules olnud. Samas on sama tihe võistlusgraafik olnud ka kõikidel konkurentidel. Seega?
«Reisiväsimus pole tõesti vabandus. Aga oleme teinud tublit tööd ja see pole kuhugi kadunud. Loodame, et Rogla MK-etapil suudame juba vähemalt hooaja alguse taset näidata,» sõnas Kristiansen.
Ka Kümmel ja Saarepuu ise tõid põhilise põhjendusena välja just väsimuse. Näiteks Kümmel ei mäletanudki enam, millal ta end viimati võistluse ajal nii nigelalt tundnud oleks. Paaril viimasel aastal igatahes mitte.
«Väsimus on organismi pugenud. Keha ei tahtnud võistluse ajal sõna kuulata. Kõik lihtsalt lakkas töötamast,» meenutas Kümmel.
Saarepuu seevastu mäletas väga hästi, millal ta end viimati nii nigelalt tundis. Aasta tagasi samal võistlusel. «Davosis sõidetakse suhteliselt pikk distants, 1700 meetrit – ega seal sprindiga väga palju pistmist polnud! Juba 500 meetri järel oli näha, et sealt ei tule midagi – lihased läksid krampi ja õhku ei tulnud peale,» selgitas Saarepuu.
Põhjuseid, miks Davosi MK-etapil ebaõnnestuti, leidub väidetavalt veelgi. Juba üksnes see, et võistlus peeti keskmäestikus ja eestlased pole mägedes viimasel ajal üldse harjutanud. See andis aga valusalt tunda.
«Olime tegelikult sellega arvestanud. Teadsime, et tuleb raske võistlus. Aga et nii raske – seda me arvata ei osanud,» nentis Saarepuu.
Usub treenerisse
Varasemalt on välja toodud ka see, et uisusprint pole eestlaste lemmikala, et tibusid loetakse siiski Vancouveri olümpial ja et sprinterite peatreener ei ole oma tööga toime tulnud.
Sprinterid ise nende vabanduste taha ei poe. «Ma ei usu, et temas on asi. Bjørn on väga hea treener ja mina pole temasse usku kaotanud,» vastas Kümmel.
Ent milles siis asi? Küsimusele, kas treeningutes on midagi valesti tehtud, vastasid mõlemad mehed resoluutse «ei». Seetõttu ei hakka nad ka Vancouveri olümpiaplaanides suuri muudatusi tegema. Vähemalt mitte veel.
Väikesi aga küll. Näiteks selle nädala kavatsevad nad kergemalt võtta ja rahulikumalt harjutada. Kümmel sõitis selle jaoks spetsiaalselt Ramsausse, kus valitsevad väga head lumeolud. Saarepuu harjutab kodus ja kogub pere seltsis vaimujõudu. Ta ei kahtlegi, et hooaja peaeesmärki – Vancouveri olümpiat – vaadates liigub kõik plaanipäraselt.
«Kui ma ei usuks, et ma Vancouveris siiski hea sõidu suudan teha, siis ma ei treenikski,» sõnas ta lõpetuseks.