Pakane võib Andrus Veerpalu võistlusest kõrvale jätta

Andrus Veerpalu Foto: Raigo Pajula

Slovenske Konjice linnakeses näitab termomeeter nelja külmapügalat. Murdmasuusatamise MK-etapi toimumispaika, Sloveenia suusakuurorti Roglasse on sõita vaid paarkümmend kilomeetrit, ent edasi kulgeb tee vaid mööda mäenõlva kõrgustesse keerutades.

Mida kõrgemale liikuda, seda paksemaks muutuvad lumevallid ning madalamale langeb temperatuur. Romantikutel oleks põhjust õhata – reedeõhtuses pimeduses paistab autotulede valgusvihus ehtne lumeküllane talv.

Roglasse jõudes on külmakraade juba 16.Märksa pragmaatilisemad suusatajad on aga teist meelt ning nende otsaesistele tekib järjest rohkem murekortse. «Külm ilm ja värskelt sadanud kuiv lumi tähendavad väga halba libisemist. Tänavu pole me midagi sellist veel kohanudki,» selgitab Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver.

Kuigi Rogla rada pole normaalsetes oludes ülemäära raske, muudab nigel libisemine selle katsumuseks. «Allamäge tuleb sõita vahelduvtõukes,» sõnab Alaver, ent pakub eilse õhtu ainsa muheluse, andes mõista, et tegemist on väikse liialdusega. Tõsinedes lisab ta siiski: «Puhkevõimalused on sellisel rajal küll nullilähedased.»

Eile tegelesid kõikide koondiste hooldetiimid sõitu veidigi kergendavate määrdekombinatsioonide leidmisega. Paraku ei pruugi libisemine olla suusatajate ainus probleem.

«Pühapäevaks lubatakse siin 21–23 kraadi külma, koos ennustatava tuulega võrdub see 30-kraadise külmaga,» märgib Alaver. Täna võistlustulle asuvad sprinterid võivad pakast veel kuidagi taluda, ent pühapäeval peaksid mehed sõitma 30 km ja naised 15 km klassikalises stiilis. 

Alaver meenutab, et 2006. aastal valitses Kuusamo MK-etapil samuti pakane ning tervise säästmise nimel jäi Andrus Veerpalu toona võistlusest kõrvale. Otsus tekitas palju pahameelt, ent tagantjärele ei kahtle selle õigsuses ilmselt keegi – veebruaris krooniti Veerpalu olümpiavõitjaks. Kogu jutu mõte seisneb aga selles, et paukuva külma korral hoidub Alaver seegi kord Veerpalu starti saatmast.

Kui külmaga kaasnevad ohud kõrvale jätta, on rasketes oludes võimalik leida ka positiivset. Ideaalselt peaksid need sobima Kristina Šmigun-Vähile ja Jaak Maele. Samas pole Mae tänavu head sõiduvormi veel näidanud.

Rogla 30 km ühisstardist klassikasõit on peaproov olümpia 50 km võistluseks. Kuna mõlemas kohas sõidetakse ühisstardist, peaks see olema viimane võimalus timmida meeskonna taktikat. Alaver lükkab aga selle arvamuse ümber, tõdedes, et Eestil pole selle jaoks piisavalt heal tasemel sõitjaid.

«Pühapäeval on selleks jõudu vaid norralastel. Neid on stardis palju ning väga hea sõit võib anda koha olümpiakoondises,» teab Alaver.