Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sihipärasest maailmameistrivõistlusteks valmistumisest ei saa rääkida. Värnik maadles ju kogu suve MMi normi täitmisega. Kui ta selle lõpuks täitis (87.43 - 19. augustil Valgas), oli juba hilja põhjalikku ettevalmistusplaani teha.
Pärast normi täitmist on Andrus peamiselt jooksnud ja kangi tõstnud, paar korda on ta ka oda proovinud visata. Inimesed on erinevad - mõni peaks tiitlivõistluste eel viskama, mõni mitte. Valisime teise tee.
Ma ei tunne teda eriti, ja Andrus ei tunne end ka ise veel palju. Tuginen juhendamisel oma sportimise ajal saadud kogemustele. Ja samas kasutab Andrus neid harjutusi, mida ta on varem teinud.
Mõnes mõttes polnud Värniku pikk vise enne MMi hea, võinuks pisut vähem visata. Konkurendid patsutavad õlale ja küsivad, kuidas nii hästi läks. Talle langeb liigne tähelepanu ja tekivad liigsed lootused. (Värnik on maailma hooaja edetabelis viies.)
Ma ei saa anda mingit tagatist, sest odavise on kapriisne ala. Kui ta pihta saab, võib oda lennata ei tea kui kaugele. Parim variant oleks, kui Värnik ei mõtleks ootustele, vaid läheks staadionile ja võitleks. Peaasi, et ta õpiks oma võimeid paremini tundma. Oleme valmistunud ka vihmas viskamiseks.
Olen täpselt 20 aastat hiljem taas MMil (Puuste sai esimesel MMil 1983. aastal Helsingis neljanda koha tulemusega 84.56). Vorm oli suurepärane, kuid kaks päeva enne võistlust sain kõhutõve. Õiged viskeid ei tulnud, neljas koht polnud suurt väärt, sest läksin püüdma kõige kõrgemat tulemust. Kui keegi Eesti koondisest siin neljandaks tuleks, oleks suurepärane.
Olen pärast kümneaastast pausi olnud spordis kuu aega. Aitan Värnikut, sest aitama peab ikka. Mis edasi saab, ei tea.»
PS. Värnik: «Mul pole enne võistlust midagi öelda.»