Möldri ja juhatuse tüli tõttu jäi hoki patiseisu

Jäähokis on võitluslikud hetked tavalised, Eestis käib aga suurem pusimine hoopis alaliidus.

FOTO: Martin Kalmus

Vastuolud alaliidu juhatuse ja president Jaan Möldri vahel, riigilt saamata jäänud rahaline toetus, vaid endisest assistendist peasekretäriks tõusnud, ühest töötajast koosnev sekretariaat ja selgete visioonide puudumine. Kõik see viis olukorrani, kus hokiliidu juhatus otsustas täies koosseisus tagasi astuda. Seda napilt kolm nädalat enne koduse hooaja algust.

Tegelikult plaanis lahkuda vaid Mölder. Juba kevadel, pärast meeste koondise fiaskoga lõppenud MM-turniiri, mis päädis koduteel lausjoominguga, avaldas Mölder soovi ametist taanduda. Viimasel juhatuse koosolekul teataski ta, et paneb kuu lõpus ameti maha. Tegelikult olnuks see teisele leerile hea võimalus ohjad enda kätte haarata, kuid ühe juhatuse liikme repliik, et ka tema astub tagasi, tekitas lumepalliefekti: juhatus teatas taandumisest täies koosseisus. Postimehele teadaolevalt polnud kaugeltki kõik juhatuse liikmed asjade sellisest käigust vaimustuses.

Suur auk eelarves

Millised jõujooned siis hokiliidu juhatuses seni valitsesid? Ühe tugeva seltskonna moodustas kolmik Heldur Sepma, Raul Oja ja alaliidu endine president Priit Willbach, kes kõik on seotud valitseva Eesti meistermeeskonnaga Tallinna Viking Sport. See seltskond käis juhatuse koosolekutel alati kohal ja tegutses üsna häälekalt.

Nii nagu trio ajas Viking Spordi asja, oli Oleg Litvjakov selgelt Tartu klubi Välk huvide eest seisja. Litvjakov on selle meeskonna endine mängija ja kauaaegne eestvedaja. Lisaks kuulus kesise töövõimega juhatusse Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov, vaid mõnel üksikul koosolekul osalenud narvalane Sergei Missenjov ja Vahur Glaase. Teadupärast on meistriliiga meeskond nii Narvas kui ka Kohtla-Järvel.

Möldri sõnul ajasid juhatuse liikmed eelkõige oma klubide asja, mitte ei mõelnud laiemalt jäähoki käekäigu peale. Ta tõi näite Viking Spordi kolmiku kohta, kes surusid juhatuses läbi otsuse, et alaliit annab klubile laenu 25 000 eurot. Presidendina pani Mölder asjade sellisele käigule veto peale.

«Ma ei pea õigeks, et ühele klubile laenu andmiseks tuleb alaliidus mujalt raha ära võtta,» põhjendas Mölder. Tasub meenutada, et aasta alguses jättis kultuuriministeerium nad puuduliku aruandluse tõttu riigi toetusest ilma. Eelarvesse tekkinud auk oli suur ja mõjutab alaliidu tegemisi siiani.  

Palju tüli tekitanud Viking Sport moodustati mõne aasta eest alaliidu toel selleks, et klubita jäänud noortel hokimängijatel oleks koht, kus mängida. Nüüdseks on sellest saanud aga poolprofessionaalne klubi, kus tänavusest hooajast harjutatakse kaks korda päevas. Sepma, kellest on saanud üks klubi eestvedajaid, räägib eesmärgist liituda tulevikus Venemaa kõrgliigaga  ning järgmise sammuna ka KHLiga.

«Minu nägemuses peaks Eestil olema üks või kaks koondise baasklubi. Koostasin alaliidu jaoks ka vastavad paberid, kuid Mölder on kõikidele asjadele vastu,» rääkis Sepma. «Rääkisin talle oma nägemusest Eesti hokis ja küsisin, milline on tema nägemus – vastuseks sain teada, et tal polegi nägemust.»

Tõe huvides tasub meenutada, et Sepma on varemgi hiilanud lennukate ideedega. Eelmise kümnendi lõpus moodustas ta Tartus meeskonna, mis osales Läti meistrivõistlustel. Toona kukkusid suured plaanid kokku juba pärast esimest hooaega.    

Töötajaid napib

Lisaks vastuoludest räsitud juhatusele on probleemid ka alaliidu igapäevases juhtimises. Sekretariaadis napib töötajaid. Pärast Sooniku lahkumist peasekretäriks saanud Meelis Laido loobus ametist, aastaid võistluste direktorina tegutsenud Toivo Viinapuu on aga koondatud. Palgal on vaid Kadri Akkerman – Sooniku ajal peasekretäri assistendiks tulnud piiga, kes oludel sunnil on kerkinud peasekretäri kohusetäitjaks.

Möldri sõnul teeb ta sisulist tööd ise. «Istun siin iga päev ja helbin seda suppi… Näiteks praegu tegelen kohtunike rahaga,» rääkis Mölder. «Aga ma pole allaandja tüüp ega jäta midagi õhku rippuma.»

Kuigi Mölder kinnitab, et 90-protsendilise tõenäosusega ta uuesti presidendiks ei kandideeri, kumab tema jutust läbi võimalus, et sobiva juhatuse korral on ta siiski valmis jätkama. Möldri nägemuses tulekski president valida koos juhatuse liikmete nimekirjaga – kandidaadil peab olema oma meeskond.

Juhatuses on valmis jätkama ka Möldri vastasleer, kuid seda vaid juhul, kui pukki saab uus president ja kogu juhatus koosneb nende hinnangul mõistlikest inimestest. Pole võimatu, et peasekretäri kohale tahetakse tagasi tuua Riho Soonik, kes pidi Möldri survel ametist lahkuma.

Soonik kinnitas Postimehele, et pole naasmisele veel otseselt mõelnud, kuid väga valus olla vaadata, et pärast tema lahkumist on aastaga alaliidus sama hästi kui kõik kokku kukkunud.

Vähemalt ühes asjas on kõik ühte meelt: kodune hooaeg peab algama 5. oktoobril.

Tagasi üles