/nginx/o/2009/12/28/288190t1hb045.jpg)
Samal ajal kui enamik eestlasi 24. detsembril isukalt verivorsti haukas ja lumesadu nautis, ootas Margus Hunt Hawaii ligi 30-kraadises kuumuses üht oma senise karjääri tähtsamat Ameerika jalgpalli kohtumist.
Hawaii Bowlil võidutsenud Hunt ootab kettaheitetrenni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunt ei mõelnud sel ajal Eestis ootavatele lähedastele, ei mõelnud südames kriipivale koduigatsusele ega peatsele puhkusele. Ta keskendus vaid eesseisvale Hawaii Bowli kohtumisele Nevada ülikooliga.
Nagu 22-aastane Hunt ütles: «Sellises situatsioonis ei saa keegi lubada endale ühtki mõtet koduigatsusest. Kogu meeskond tahtis end seal tõestada ja usun, et seda me ka tegime.»
Rekord jäi purustamata
Ilmselt tegi Hundi ülikooli SMU jalgpallimeeskond midagi palju enamat. Nad purustasid suurfavoriidiks peetud Nevada ülikooli 45:10. Hoolimata sellest, et 91 protsenti internetiküsitluses hääletanud ameeriklastest uskus, et nad kaotavad. Pole ka mingi ime – SMU pääses esimest korda üle 25 aasta taas karikamängule. Mullu saadi 11 kaotuse kõrvale vaid üks võit.
Ilmselt seetõttu oligi tuhandete fännide seas piltlikult öeldes vaid mõni üksik SMU fänn. Hundi sõnul oli enamik kohalikke inimesi tulnud vaatama hoopis treener June Jonesi, kes töötas Hawaii ülikoolis ühtekokku üheksa hooaega. Ka seal suutis Jones kodumeeskonnaga imet teha. Hundi sõnul peetakse Jonesi seal lausa rahvuslikuks aardeks.
Vähemalt sama suureks aardeks peetakse treenerit ka SMU ülikooli juures. Eestlase sõnul tahtis kogu meeskond näidata nii treenerile, ülikoolile kui ka kõikidele kodustele fännidele, milleks nad võimelised on. Nad töötasid kui ühtne löögirusikas ja juhtisid juba poolajaks 31:0.
«See oli uskumatult võimas elamus! Just see, et kõik toimus Hawaiil ja meil õnnestus kõik praktiliselt sajaprotsendiliselt,» õhkas Hunt, kes ise esines oma tavapärases headuses.
Ta murdis korra maha vastaste mängujuhi ja sundis teda mitmel korral eksima. «Väga palju mänguaega ma ei saanud – umbes 10–15 minutit. Aga kui võimaluse sain, siis kasutasin selle ära. Jäin oma esitusega rahule,» avaldas kaitses mänginud Hunt.
Esimest hooaega Ameerika jalgpalli karussellis kaasa tegeval eestlasel jäi puudu vaid kaks blokki, et purustada USA ülikoolide kõigi aegade rekord. Ometi ei jää tal seetõttu midagi kripeldama. Pigem vastupidi. «Mõnes mõttes on isegi hea meel – see näitab, et meie kaitseliin on piisavalt hea. Samas, praegu olen edetabelis ikkagi teisel, mitte esimesel kohal,» nentis Hunt ja lisas: «Järgmisel hooajal tahaksin juba kaitseliini poole pealt areneda. Blokeeringute rekordit ma nii väga ei jahi.»
Kui möödunud hooajale tagasi vaadata, ei suuda kahekordne juunioride maailmameister toimunut siiamaani uskuda. Ta on valitud omal alal ülikooliliiga nädala parimaks mängijaks. Ta püstitas ülikooli blokeeringute rekordi. Meeskonna peatreener Jones on teda korduvalt eraldi välja toonud ja teda peetakse üheks võtmemängijaks.
Vähem tähtis pole ka see, et hooaja alguses tuli Hunt kaitses väljakule spetsiaalselt löögivärava sooritamise ajal, hooaja lõpus mängis aga pidevalt kaitses. Iga kohtumisega teenis ta üha rohkem mänguaega.
Emotsioon maksab
«Kui keegi oleks öelnud, et see hooaeg minu jaoks nii edukalt kulgeb, poleks ma seda iialgi uskunud. Ma ei oleks sellist asja uneski näha osanud,» nentis kahekordne juunioride maailmameister rahulolevalt.
Ent kas see kõik ei tekita soovi ketas nurka heita ja üksnes Ameerika jalgpallile keskenduda? «Seda kindlasti mitte. Mängin Ameerika jalgpalli rohkem selleks, et saada tagasi seda emotsiooni, mida kunagi kogesin. Tahtmine kettaheiteringi tagasi pääseda on suur – see on prioriteet number üks,» vastas Hunt.
17. jaanuaril sõidab Hunt kodumaalt tagasi Dallasesse, et jätkata treener Dave Wollmani käe all kettaheitetreeninguid. Mõnikord hakkab ta käima ka koos Ameerika jalgpalluritega rassimas. Nii nagu sealsete treeneritega kohe algusest peale kokkulepe oli.
«Me ei hakka selle hooaja pärast midagi muutma. Esikohal on kettaheitetreeningud ja teisel kohal Ameerika jalgpall. Eks paistab, kas tulevikus selle koha pealt midagi muutub,» sõnas Hunt.
SMU ülikooli Hawaii Bowli võidu võti
Margus Hundi ülikooli Southern Methodist University jalgpallimeeskond võitis karika 25-aastase vaheaja järel.
Kui mullu said nad 11 kaotuse kõrvale vaid ühe võidu, siis tänavu püstitati kaheksa võiduga ülikooli rekord.
Uudisteagentuuri AP artiklis võeti SMU võit kokku lausega: «Nad tõusid surnust üles.» Ent milles on edu võti?
Rahvusvahelises meedias on korduvalt rõhutatud kogenud treener June Jonesi panust.
Kahe Dallases veedetud aastaga on Jones piltlikult öeldes suutnud imet teha. Ta on muutnud seniseid traditsioone ning palluritesse usku sisendanud.
Lisaks sellele on esile toodud 18-aastase esmakursuslase Kyle Padroni rolli. Just tema valiti ka Hawaii Bowli parimaks mängijaks.
Hundi sõnul oli nende meeskonna Hawaii Bowli võidu juures suur roll ka vastastel. Nimelt ei saanud suurfavoriit Nevada kasutada nelja põhimängijat.
«Kaks parimat jooksjat oli vigastatud ja kaks kaitseformatsiooni pallurit arestiti, sest nad olevat varastamisega vahele jäänud. Ega nad päris normaalsed vennad ikka ei ole!» andis Hunt kriitilise hinnangu.
Samas tõdes eestlane, et kogu SMU meeskond suutis Hawaii Bowli finaalis end hiilgavalt kokku võtta. Seni veel võitu suurejooneliselt tähistatud pole – kohe pärast mängu kiirustasid pallurid lennuki peale. (PM)