Muutusteta – sama soosik ja autsaider

Veel on kõik rõõmsad – Eesti korvpalli meistriliiga meeskondade treenerid ja esindajad rivistusid eilsel hooaja avaüritusel sõbralikuks ühispildiks. Foto: Toomas Huik

Eile korraldati koduse korvpallihooaja avaüritus, kus kiideti sponsoreid ja tutvustati klubisid.

«Üks meediaväljaanne palus meil teha ühispildi. Nii nagu me seal seisime, tuleb ka algava hooaja esikolmik: mina keskel, hõbeda kohal Varrak ja pronksil Kullamäe,» lausus koduse korvpallihooaja avaüritusel Rakvere Tarva korvpallimeeskonna peatreener Andres Sõber talle omase bravuuriga.

Eesti korvpalli kaks suurklubi ei jäänud võlgu. «Ma ei tea, kes tuleb meistriks, aga peamine on see, et Tarvas ei võidaks. Raske öelda, mis sellisel juhul juhtub, kuid kindel on see, et asjad läheksid käest ära,» teatas Tartu Rocki loots Gert Kullamäe. «Kui Kalev ei võida Eesti meistri tiitlit, oleks see väga kõva pettumus,» lisas Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak.

Ülejäänud Eesti meistriliiga klubide treenerid või esindajad pakkusid samuti võitjaks Kalevit või Rocki. Lisaks Tarvale julges enda medali avalikult eesmärgiks seada vaid Rapla TYCO peatreener Indrek Ruut.

Postimees vaagis meistriliigas osaleva üheksa meeskonna koosseise ja võimalusi ning jagas nad viide rühma. Hooaja algus võib näida erutavana, kuid revolutsiooni pole koduses korvpallis ilmselt oodata.  

Kullasoosikud

Kalev /Cramo (mullune 1.) ja Tartu Rock (2.)

Paljude spetsialistide arvates on tänavune Kalev mullusest parem ja nende tiitlita jäämine oleks suur üllatus. Varrak on aga siiski ettevaatlik. «Hooaeg tuleb pikk – palju mänge ja reisimist, kuid kindlasti tuleb ette ka vigastusi ja haigusi,» loetles ta karisid.

Kalevi tuumik jäi mullusega võrreldes samaks. Meeskonnast lahkus neli märkimisväärset mängijat: Gary Wilkinson, Keith McLeod, Gert Dorbek ja Rait Keerles. Asemele on tulnud väärikas asendus: Rain Veideman, ameeriklasest mängujuht Devin Gibson, rumeenlasest suur äär Vlad Moldevanu ja Kreekast naasnud Gregor Arbet.

Meeskond harjutab juba ammu koos, seni on puudu vaid Läti koondisega EM-finaalturniiril osalenud Armands Škele ja kerget vigastust raviv Gregor Arbet.

Rock kujutab endast esialgu mõistatust. Uutest leegionäridest on mängujuhid Vincent Simpson ja mullu Pärnus mänginud Augustas Peciukevicius jätnud hea mulje. Tsenter Uroš Lukovic on aga pehme ja teda võrreldakse mulluse keskmängija Ivan Neljuboviga.

Olulistest eestlastest on Rockist lahkunud Vallo Allingu, Kristo Saage ja Rain Veideman, kuid neile on leitud väärilised asendajad: Gert Dorbek ja Janar Talts. Eesti koondises mängides põlve vigastanud Talts pole küll üheski kontrollkohtumises osalenud, kuid kokkuvõttes on ta paranenud kardetust kiiremini.

Rocki peatreener Gert Kullamäe peab kohanema enda jaoks uudse olukorraga. Mullu soovis ta pidevalt kasutada 12 mängijat, tänavu on aga meeste tasemevahed ilmsed ja seepärast peab ta rahulduma kaheksast või üheksast mängijast koosneva karusselliga.   

Must hobune

Rakvere Tarvas (3.)

Kahel viimasel hooajal pronksmedaliga lõpetanud meeskonna mustaks hobuseks ristimine võib esmalt näida kummalisena, kuid kahe hooaja vahel palju muutunud seltskonna mäng võib olla ettearvamatu. Vähemalt paberil on Sõber komplekteerinud hea meeskonna, kus tegijaid mehi rohkem kui mullu.

Tarva selgroona jäid paigale lätlasest tagamees Juris Umbraško ja ääremängija Maris Laksa, ülejäänud põhijõud on uued. Pärast eksirännakuid Kaunases ja Tartus on kodus tagasi Eesti koondise tagamees Kristo Saage, olulise täiendusena tuli Kalevist ilmselges mängunäljas äär Rait Keerles, Tartu Rockist aga tagamees Silver Leppik. Nendest kahel esimesel pole kontrollmängude põhjal Sõbra stiiliga (taas)kohanemisega vähimaidki probleemi, Leppikul läheb aga sisseelamine raskemalt.

Leegionäride valikul tegi Sõber tänavuse hooaja huvitavaima käigu, tuues mängujuhi kohale kümne aasta taguse Euroopa meistri Giedrius Gustase. 33-aastane leedulane pole enam ehk nii vägevas vormis kui oma maa koondisse kuuludes, kuid mehe taseme juurde käib kvaliteedimärk. Kontrollmängude põhjal pole midagi ette heita ka ameeriklasest tsentrile Gregory Jenkinsile.

Endiselt pole võimatu ka vanameister Vallo Allingu Tarvaga liitumine. Põllutööd on tehtud ning lähipäevil peaks aastaid Tartu Rockis pallinud mees Sõbraga kohtuma. Huvitav on näha, kas Sõber suudab särama lüüa ka Hitost üle tulnud noore mängujuhi Sander Saare.

Hooajaeelsetes kontrollmängudes pole Tarvas veel hiilanud – Kalevilt ja Rockilt saadi selged kaotused –, kuid Sõpra see ei heiduta. «Meeskond on hooajaks valmis. Tean, et suudan oma asjadega nad esimesteks mängudeks normaalsesse vormi viia,» kinnitas ta.

Medalinõudlejad

Rapla TYCO (4.) ja Tallinna Kalev (8.)

Seni peamiselt Eesti korvpalli asja ajanud Rapla pidi lõpuks siinmail valitsevale mängijate põuale alla vanduma ja tooma tsentri kohale noore sloveeni Ziga Fifolti. Võimalik, et ta ei jää selles meeskonnas ainsaks välismaalaseks – juhul kui Raplal ei õnnestu rentida Kalevilt Toomas Raadikut või Kristjan Kitsingut, pööratakse pilgud välismaalaste suunas. Eile polnud veel selge, kas Kalev on nõus oma 13. mängijat välja rentima.

Mullusega võrreldes on meeskonnast lahkunud Illimar Pilk, Raido Ringmets ja Rauno Nurger, kuid asemele on tulnud Oliver Metsalu ja Saksamaalt naasnud Sven Kaldre. Ülejäänud meeskond on sama, mis mullu – meeskonnas jätkab ka Kalevilt renditud Martin Dorbek.

«Treener on palju näljasem kui eelmisel hooajal, loodan, et sama kehtib ka mängijate kohta,» rääkis Rapla peatreener Indrek Ruut. «Loodame astuda arengus sammu edasi, püüda Eesti meistriliiga medalit ja üritame tuua veel mõned nimed kodusesse korvpalli.»

Rapla meeskonnas mängib ka üks kahest meistriliiga veteranist, laupäeval 36. sünnipäeva tähistav Andre Pärn. «Tegemist on meie vundamendiga, kelleta pole võimalik meeskonda ette kujutada,» viitas Ruut vanameistri tähtsusele.

Tallinna Kalevit võiks nimetada ka mustaks hobuseks ning medalinõudlejate nimekirja pääsesid nad selge avansina ja lootuses suurele üllatusele.

Võrreldes mullusega on meeskond tundmatuseni muutunud ja seda ilmselgelt paremuse suunas. Tarvast tuli üle koguni kolm põhimeest: mängujuht Reimo Tamm ning ääred Kaido Saks ja Renato Lindmets. Raplast tulid Pilk ja Ringmets. Kui siia lisada ka ameeriklasest tsenter Michael Hart, saab kokku Eesti mõistes väga korraliku täienduse.

Ilmselt tuuakse välismaalt veel üks viskaja – esimeses järjekorras siia kutsutud ameeriklase tase polnud piisav. Mullustest liidritest jätkavad meeskonnas Raido Roos ja Mario Paiste.

Kalevi juures on oluline küsimus, kuidas suudab Tallinna linna juhtimise kõrvalt treeneriametit pidav Kalle Klandorf kirjut seltskonda mängima panna ja kui suureks kujuneb abitreener Margus Metstaki roll. Potentsiaal on sellel meeskonnal kindlasti olemas.

Keskmikud

TTÜ (5.), Valga Maks ja Moorits (7.), KK Pärnu (6.)

TTÜ künnab järjekindlalt üliõpilaskorvpalli vagu ja lisaks Eesti meistriliigale jätkab ka Ida-Euroopa suunalises üliõpilasliigas. Meeskonna eestvedaja Heino Lille sõnul on meeskonna põhikoosseis sarnane juba kolmandat hooaega ja nüüd oleks õige aeg kvalitatiivseks muutuseks.

«Erik Keedus peaks tegema tänavu sammu edasi, kindlasti ka Jaan Puidet ja Mooses Kaja,» loetles Lill meeskonna võimalikke liidreid. Väga olulisi täiendusi pole TTÜ saanud ja seepärast on neil ka raske võidurelvastuvate konkurentidega medaliheitluses sammu pidada. Lille soov Kalevile ja Rockile jalga taha panna näib pelgalt ulja väljaütlemisena.

Valgas püütakse tekitada sümbioosi välismaalaste ja oma nooremate mängijate vahel – kogenud eestlastest on aga loobutud. Ilmselt langeb põhiraskus serblastest tagameeste ja lätlase Raitis Grafsi õlule. Mänedžer Antti Vasar tegeleb aga endiselt ka neljanda leegionäri otsimisega ning esialgu on silmapiiril üks ukrainlane. Lisaks on uute mängijatena meeskonnas Hispaaniast naasnud keskmängija Viljar Veski ja mullu Pärnu leival olnud tagamees Kristjan Evart.

Valga asub teistest korvpallikeskustest kaugel ja seepärast on nende tegevus varju jäänud. Kuluaarides on aga räägitud, et peatreenerina tegutsev lätlane Sandis Buskevics võtab asja väga tõsiselt ja esitab mängijatele karme nõudmisi. Kuuldavasti oli see ka üks põhjus, miks mõned vanemad Eesti mängijad sealt lahkusid.

Pärnu on samuti kahe hooaja vahel tundmatuseni muutunud. Mullune peatreener Priit Vene lahkus Kaunase Žalgirise palgale, asemele palgati aga serblane Darko Ivanovic. Meeskonnas on kohe ka kaks Balkanilt pärit pallurit: serblane Nemanja Miljkovic ja Montenegrost pärit Zivojin Grubovic, lisaks tegutseb tsentri kohal Valgevene koondise vahetusmees Vladimir Krisevitš.

Mõistagi pole tegemist esmaklassiliste leegionäridega, vaid väikest palka saavate meestega, kes peavad vähendama siinset mängijate põuda. Täiendust on otsitud ka kodumaalt. Mängujuhi kohale toodi mullu Valgas mänginud Heiko Rannula, Tallinna Kalevist tuli üle äär Janis Vahter.

Autsaider

Kohtla-Järve Hito (9.)

«Kõige suurem eesmärk on meistriliigasse püsima jäämine,» sõnas hooaja avaüritusel Hito klubi president Raul Rõõmus. See lause ütleb meeskonna taseme kohta nii mõndagi, kuid korvpallipoliitiliselt on selle meeskonna olemasolu väga oluline.

Kahe hooaja vahel jäädi ilma mängujuht Sander Saarest, meeskonna tugevdamiseks on proovitud ka leegionäri palkamist. Endiselt kuulub meeskonda Eesti meistriliiga kõige lühem korvialune jõud Edvard Trumm.