Jaak Mae ema Elle vaatas Valgehobusemäel pool tundi enne pojanimelise võistluse algust loodust ja õhkas: «Masuaeg võib meil ju olla, aga lund jagub rohkem kui küll!»
Iga tulemus teeks Veerpalule peavalu
Elle Mae on kõigil kümnel aastal Jaak Mae karikavõistlusel kohal käinud. Seetõttu mäletab ta selgelt, kuidas korraldajad on varasematel aastatel lume vedamisega kurja vaeva näinud. Metsa alt viimsedki lumeraasud kokku kraapinud, pabistanud võistluste toimumise ja tingimuste pärast…
Seekord seda muret õnneks polnud. «Ausalt öeldes ei mäletagi enam, millal siin nii ilus pilt avanes,» sõnas Elle Mae. Küsimusele, kes võiks eelseisva Jaak Mae auhinnavõistluse võita, vastas ta muigamisi: «Ma millegipärast arvan, et rootslane või siis Andrus Veerpalu.»
Kuhu jäid norralased?
Ja just nii läkski. Eilse 10 kilomeetri klassikasõidu võitis rootslane Johan Olsson, kes alistas 1,4-sekundilise eduga kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Kolmas oli Jaak Mae, kes kaotas Olssonile 23,5 sekundit.
Kui esialgu oodati võistlustele ka norralasi Odd-Bjørn Hjelmeseti ja Frode Estilit, otsustasid mehed võistlusest siiski loobuda. «Estili kutsumine jäi liiga hilja peale – ta töötab Norras õpetaja ja treenerina ning oli puhkuse ajaks perega juba plaanid ära teinud. Mis põhjus Hjelmesetil oli, ma täpselt ei teagi. Ju siis polnud seisund piisavalt hea,» selgitas Mae.
See aga ei tähendanud, et võistlus igav oleks olnud. Juba teisel ringil püüdsid paarisrakendina startinud Veerpalu ja Olsson eespool startinud Mae kinni ja viimased kaks ringi sõitsid mehed koos. Põnevust jagus lõpumeetriteni välja.
Teise koha saanud Veerpalu võttis võistluse kokku talle omase tagasihoidlikkusega: «Ei olnud viga, täiesti normaalne. Nii hea päev polnud, et ära võita.»
Kui tänavu on nii mõnigi suusafänn Eesti meeste hooaja algust teravalt kritiseerinud, siis Veerpalu ise ei muretse. Enda sõnul on tema seisund viimaste nädalatega isegi natuke paremaks läinud.
«Igasuguses olukorras oleks praegu peavalu – kui hirmhea olla, siis oleks ka peavalu. Kui kõige paremini ei lähe, siis oleks ikka peavalu. Ega hirmkõva ei tahakski praegu olla,» avaldas ta muigamisi.
Kaks maratoni
Ka Mae sõnul on seisund võrreldes viimaste nädalatega juba märksa parem. Seda näitas eilne võistluski, kus ta Olssoni tempos suutis püsida. «Praegu on seisund ikka natuke rohkem lootustandev kui varem. Võrreldes detsembriga on olukord parem,» nentis Mae.
Järgmisel pühapäeval teeb ta koos Veerpaluga kaasa Jizerská 50 km klassikamaratonil Tšehhis. «Olümpiat silmas pidades on see maraton hea, Otepää MK-etapile mõeldes aga mitte eriti,» avaldas Veerpalu, kelle sõnul võib Otepää MK-etapp seetõttu kannatada. «Ega kodus halvasti sõita tahaks, ikka hästi loodaks võistelda. Aga võrreldes varasemate hooaegadega see nii tähtis siiski pole.»
Lisaks Jizerská maratonile teeb Mae kaasa ka 31. jaanuaril Marcialonga maratonil. «Tavaliselt on olnud nii, et pärast maratoni on vormikõver ülesmäge liikuma hakanud. Loodame, et ka seekord,» sõnas Mae.
Šmigun keskendus treeningutele
Kui Jaak Mae eelmisel nädalal Kristina Šmigun-Vähile helistas ja tegi talle ettepaneku Valgehobusemäele võistlema tulla, palus kahekordne olümpiavõitja väikest mõtlemisaega.
Hiljem otsustas ta võistlusest siiski loobuda. «Eks ta arutas seda isa Anatoli Šmiguniga ja seejärel otsustasid loobuda. Neil on praegu raske treeninguperiood käimas,» selgitas Jaak Mae.
Nii oligi võistluste parim Kaija Udras, kes võitis 10,7-sekundilise eduga Laura Rohtlat. Kolmas oli soomlanna Ann-Mary Aehtaevae, kes kaotas võitjale 20,8 sekundit.
Udrase sõnul võttis ta võistlust tugeva treeninguna. «Laagrist on väsimus veel sees ja enesetunne pole just kõige parem. Aga tundub, et seisund hakkab paremuse poole liikuma,» nentis Udras, kes ei mäletanudki enam, millal viimati viiekilomeetrisel distantsil võistles. «Natuke naljakas oli sellel isegi võistelda. Aga ega palju erinevat polnud – ikka panid kohe täiskäigu sisse ja vaatasid, kui kaua kestad.»
Ühtekokku tegi naiste distantsil kaasa kaheksa sportlast. (PM)