/nginx/o/2010/01/06/292262t1h2545.jpg)
Kui korvpalli Eesti noortekoondise peatreener Indrek Ruut läks vaheajal riietusruumi, ei hakanud ta poiste peale karjuma, vaid selgitas, miks vastastele alla jäädakse.
Eesti noorte hädad – napp tehnika, pikkus ja jõud
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
6. jaanuar 2010, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruut juhtis oma umbes 196 cm pikkuste poiste tähelepanu sellele, et isegi kümmekond sentimeetrit pikemad vastased on märksa tehnilisemad, kiiremad ja osavamad.
Loomulikult ei saa tekkinud olukorras süüdistada ainult noori mängumehi, vaid aastaid Eesti korvpallis valitsenud süsteemi. Ilmselt on kõik korvpalliga seotud inimesed kuulnud ja lugenud juttu, et noortetreenerid ei tee piisavalt head tööd.
Tähti pole
Seega polnud ime, et Eesti kuni 18-aastaste koondis kaotas eile Baltic Sea Cupi turniiril Läti eakaaslastele 63:91 ning leppis eelviimase, kolmanda kohaga. Ruut oli aga pärast mängu lõppu üsna mõtliku olekuga.
«Kui praegust koondist võrrelda eelmise U18 koondisega, võib öelda, et materjali nagu oleks ning kehaliseltki ollakse justkui paremad, ent kui asi puudutab korvpalli, on seis viletsam,» nentis ta. «Selliseid mehi, nagu Rain Veidemann, Janar Soo või Sten Kaldre, siin pole.»
Ruut tunnistas, et on mõelnud isegi panustada hoopis aasta noorematele poistele, pühenduda tänavu karastumisele ning tuleval hooajal maksimaalset tulemust üritada. Tegelikult on juba selleski meeskonnas pool koosseisu 1993. aastal sündinud poisid.
Hiline areng
«Õigest aastakäigust pole mul enam kedagi juurde võtta,» märkis ta ning lisas, et ei näe praeguses seltskonnas ühtegi sellist meest, kes võiks lähiajal meeste koondise uksele koputada. Või mis siin koondisest rääkida, esialgu pole ükski mees isegi vähegi arvestatava klubi tegijate hulgas.
Kuigi pealtnäha tundub olukord lootusetu, ei taha Ruut käega lüüa, vaid soovib selle aastakäigu poistega tööd jätkata. Kuigi heal tasemel mängumees võiks juba selles vanuses meeste seltskonnas läbi lüüa, viitas ta juhustele, kus mängijad arenevad hiljem.
«Kes oli Rait Keerles 21-aastaselt – müüs Tallinnas kinnisvara… Praegu on ta aga Eesti liiga parim mängija,» märkis ta.
Koondises üritab Ruut poisse suunata õigetele positsioonidele. Kuigi koduklubis mängib nii mõnigi keskmise pikkusega noor pallur korvi all, sokutab Ruut neid hoopis viskava ääremängija kohale. Kas nad seal ka kohanevad, näitab aeg.
«Poisid peavad ise treeningutel vaeva nägema. Viis korda nädalas treeneri juures harjutamisest on selgelt vähe,» leidis ta.
Hoopis rõõmsama mulje jättis Eesti kuni 16-aastaste koondis, kes võitis turniiril esikoha. Viimases mängus alistati Läti eakaaslased ülekaalukalt 81:57. Päev varem kaotati Soomele.