Artur Rättel: tahan olla ründaja, kes lööb väravaid

Artur Rättel. Foto: Joosep Martinson

Üha enam välisklubide huviorbiiti tõusev Eesti U-21 koondise ja Tallinna Levadia 20-aastane ründaja Artur Rättel on käinud sellel aastal mitmel korral ennast välismaal näitamas. Noormees rääkis portaalile jalgpall.ee, millised on tema tugevad küljed ja millise jalgpallurina ta ennast näeb.

Kuigi sinu tänavune hooaeg on kulgenud tõusude ja mõõnadega, on siiski hakatud üha enam huvi tundma välismaalt. Vaatamata noorusele oled käinud juba mitmel testimisel. Oled välismaale minekuks küps?

See aasta on minu jaoks esimene, kus olen väljas end näidanud. Nii palju, kui ma olen käinud, pole olnud mingit probleemi seal hakkama saada. Tasemevahe pole küll kusagil välja löönud. Kilmarnockis ütlesid treenerid koguni, et minu head oskused tulid neile meeldiva üllatusena.

Esimene võimalus oli talvel Rootsis, juulis näitasid oma oskusi juba Šotimaal Kilmarnockis ja augustis Saint Mirrenis, kus osalesid klubi noortevõistkonna mängus ja treeningul. Lõid seal kaks väravat ja andsid söödu, aga sellest jäi väheks?

Oskuste taha pole asi jäänud. Arvasin, et tasemevahe annab kohe tunda, kuid seda pole olnud. Kiirus on küll teine, aga tehniliselt ja palliga pole keegi olnud minust nii palju üle, kui ma arvasin. Mulle öeldi Šotimaal, et nende finantsvõimalused ei luba neil mind palgata. Pettunud ma pole, elu läheb edasi.

On sul riikide ja liigade osas eelistusi, kuhu tahaksid tulevikus mängima minna?

Ei ole. Aga pigem tahaks Euroopasse, muus osas erilist vahet pole. Klubi otsingul tuleb vaadata, et seal oleks kõik asjad paigas. Eeskätt ei tohi palgaprobleeme tekkida ja struktuur peab olema kindlatel alustel. Et ei oleks teadet pankrotist. Muidugi on ka mänguaeg tähtis, sest olen noor ja ainult mängides saan areneda.

Noorele mehele on välisklubides toimuvad testimised kindlasti ka õppimiseks ja kogemuste saamiseks. Mõne nõrga koha oled endal testimiste käigus avastanud.

Ei ütleks. Praegu on minu jaoks peamine saavutada stabiilsus, et ma oleksin igas mängus hea. Liigun selles suunas, kuigi praegu kripeldab pisut kehv võimaluste realiseerimine. Oma plussiks pean kiirust. Olen ründaja, kes tahab saada palli jalga, et sellega siis edasi minna ja ise rünnakut alustada.

Kas ründajal on raskem läbi lüüa, kui näiteks poolkaitsjal või kaitsjal?

Ei teagi. Kindlasti tahavad kõik ründajat, kes teeb skoori ja lööb väravaid. Mina tahan selline mees olla.

Kui palju on sinu karjääri ja võimalusi sel aastal mõjutanud kevadel saadud pöialuu vigastus ja kahekuulisest pausist tulenev väike mängupraktika?

Mängupraktikat on olnud küll vähe, aga ma ei oska öelda, kui palju on see mõjutanud minu võimalusi. Kindlasti oli see tagasilöök, kuid õnneks pole midagi eriti hullu juhtunud. Olen püüdnud end Levadia koosseisu murda, aga reisimist on olnud sel suvel palju ja ma pole seepärast veel oma tavarutiini tagasi saanud. Vahel annab väsimus ja vähene praktika väljakul tunda. Aga üldiselt olen tundnud end hästi ja pole tunnetanud, et mul oleks suuri probleeme olnud.

Jalgpalliga alustasid viie aastaselt Pärnu JKs treener Tanel Randla juhendamisel. Kuidas sai sinust Tallinna Levadia mängija?

Mängisin Pärnu JKs ja Esiliigas Vaprusega. Kui põhikool sai läbi, siis mõtlesin, et pühendun õppimisele ja jalgpallile enam nii palju ei keskendu. Mul oli olnud ka pooleaastane paus. Aga Levadiast käidi mulle peale, kutsuti enda juurde ja siin ma nüüd olen.

Levadia ründeliinis on sinust kogenumad mehed Rimo Hunt ja Ingemar Teever. Marko Kristal on enamikes kohtumistes kasutanud neid põhimeestena. On nad sinust paremad?

Meil on igalühel oma plussid ja miinused, aga mina olen hetkeseisuga üldiselt rahul. Muidugi on nad minust kogenumad, Ingemar on mänginud ju isegi koondises palju mänge. Rimo on ka vanusega minust üle ja selle vastu on raske saada. Treener on teinud praegu ikka õigeid valikuid. Marko üritab meid kolme siiski kasutada ja anda niimoodi mänguaega, et kõik oleks lainel. Olen arvestanud, et pärast vigastust ma 90 minutit mänguaega ei saa. Oma saadud minutid püüan ma maksimaalselt kasulikult ära kasutada.

Kas vahetusmehe roll häirib sind ja tahaksid saada rohkem mänguaega?

Muidugi tahab iga mängija rohkem mängida. Kui ma alustan ka vahetusmängijate pingilt, siis olen kindel, et mingil hetkel saan ma kindlasti väljakule. Mul on alati võimalus põhisse murda. Marko kindlasti usaldab mind ja julgeb vajadusel kasutada.

Kui palju mõjutab seda olukorda sinu vigastuspaus?

Kindlasti ei ole ma praegu parimas vormis.

Levadia on üldiselt väga noor meeskond, kuidas noored ennast selles nimekas klubis tunnevad?

Meil on mõnus seltskond ja sisemisi pingeid pole. Oleme igas olukorras võrdsed ja vanad pigem õpetavad, kui riidlevad. Ei anna võrreldagi paari aasta taguse ajaga. Siis oli noorte jaoks väga keeruline ja oli suur surve. Vanad tõrelesid palju ja neile ei meeldinud, kui noored eksivad. Mulle ei meeldi jälle, kui mind kiputakse olematute asjade eest halvustama. Esimesel aastal jäigi mul palju just vaimse poole taha, kartsin eksida ja koos sellega põlesin läbi.

Noortel on piisavalt ambitsiooni?

Absoluutselt. Seisame üksteise eest ja tahame parimat. Kui meil jäi eelmisel aastal just stabiilsusest puudu, siis oleme sel aastal end palju rohkem parandanud, kuigi vahel mõni tagasilöök on tulnud.

Kas meeskond suudab jääda Premium liiga liidriks lõpuni?

Usun, et suudame seda. Peame eelkõige tagumise poole meeskondadelt kohustuslikud punktid kätte saama ja lähimatele jälitajatele ka vastu seisma. Punkte ei tohi palju kaotada. Meil on palju võite tulnud viimastel minutitel, mis näitab, et meeskond võitleb alati lõpuni ka siis, kui mänguaeg on juba täis saanud. Muidugi on meil olnud ka õnne.

Noortekoondises on sul läinud hästi. U-21 koondise võidumängus võõrsil Sloveenia vastu lõid 1:0 võiduvärava.

Esimeste mängude ajal istusin kipsis ja vaatasin pealt. Kahju on nendest punktidest, mis me siis ära andsime, eriti Andorrale. Martin Reim usaldab mind ja paneb algkoosseisu, mina püüan seda õigustada. Sloveenia ja Bulgaariaga läks meil hästi. Oma väravat ma üle ei tähtsustaks. Aga muidugi on koondise eest värava löömine ikka hoopis teine tunne, kui teha seda klubi eest.

Millisena näed meie noortekoondise võimalusi?

Meie võimalused on väga head. Teised pole meist üle olnud ja kõik on võimalik.

Kindlasti soovid mängida ka Eesti A-koondises, mille ründeliinis on viimasel ajal tihe konkurents. Milliseks hindad enda võimalusi?

Konkurents on muidugi tihe. Eks praegu pole kindlasti põhjust mind kutsuda, teised on praegu väga head. Keskendun hetkel enda hooaja lõpetamisele ja oma klubile. Väravaid on vaja lüüa, et silma jääda ja huviorbiidis olla. Siis on rohkem võimalusi ka välismaale saada. Ise peab mees olema, siis teevad treenerid ka valiku.

Oled küll alles oma karjääri alguses, aga oskad öelda oma seni löödutest tähtsaima värava?

Eelmise aasta Euroopa liiga mängus Šiauliaiga, mis viis meid edasi järgmisse ringi

Ilusaim värav?

Kevadel Superkarikafinaalis õhust otse alla nurka, selliseid iga päev ei löö.

Löömata jäänud värav?

Sellised on palju, igas mängus võib vahel olla mitu tükki. Palju on olnud selliseid hetki, mille üle oled pärast mängu mõelnud.

Ja kas kunagi mängid veel kodulinna Pärnu eest?

Oleneb, mis võimalused Eesti ja Pärnu jalgpallil aastate pärast on ja kuidas on sealne jalgpall arenenud. Aga miks mitte mängida kunagi ka kodulinnas ja Pärnu meeskonnas.