Šokeeriv paljastus: Katari MM-staadioneid ehitavad orjad

Suurejooneliselt jalgpalli MMiks valmistuvat Katari süüdistatakse hoolimatus suhtumises inimõigustesse. Foto: SCANPIX

Briti mainekas ajaleht The Guardian paljastas põhjaliku uurimistöö käigus, et Kataris 2022. aastal toimuvaks jalgpalli MMiks staadioneid ehitavad töölised on sunnitud tegutsema orjastavates tingimustes.

Viimaste nädalate jooksul on Kataris surnud kümneid Nepaalist pärit võõrtöölisi. Tuhanded kannatavad aga kohutavate töötingimuste käes, kirjutab Guardian. Suvel suri keskmiselt peaaegu üks tööline päevas – enamik neist olid noored mehed, kes said infarkti.

Dohas asuvast Nepaali saatkonnast hangitud dokumendid näitavad, et 4. juuni ja 8. augusti vahel suri vähemalt 44 töölist. Enam kui pooli neist tabas infarkt, muu südamehaigus või siis sattusid nad tööõnnetuse ohvriks. Lisaks paljastas uurimine märke orjatööst ja mitu kuud maksmata palkadest, paljude tööliste palka peetakse aga meelega kinni, et nad ehituselt ei põgeneks.

Osa töölisi on jäänud ilma ka oma passist ning neile pole väljastatud isikutunnistusi, mis muudab nad ametlikult illegaalideks. Töölised kurdavad, et neil pole kõrbekuumuses ligipääsu isegi tasuta veevarudele, umbes 30 nepaallast otsis aga ränkade tingimuste eest varju Dohas asuvast saatkonnast.

Võlgade tasumise kohustus ühes maksmata palkadega, dokumentide konfiskeerimisega ja võimetusega töökohalt lahkuda tähendabki, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse järgi liigituvad Kataris töötavad nepaallased sisuliselt sunnitöölisteks.

Raporti tulemusel paljastub pilt sellest, kuidas üks maailma rikkamaid riike kasutab ühe maailma vaesema riigi töölisi lihtsalt ära. «Tahaksime lahkuda, aga firma ei lase meil seda teha,» sõnas üks Nepaali immigrant, kes töötab 33 miljardit eurot maksma mineva Losail City ehitusel – kõrbesse rajatakse tühjale kohale linn, kuhu ehitatakse MMi tarbeks 90 000 kohaline jalgpallistaadion. Just seal peetakse üheksa aasta pärast ka finaalmäng. «See, kuidas meid koheldakse, ajab mind marru, aga me oleme täiesti abitud. Kahetsen siia tulekut, aga mida ma teha saan? Tahtsime vaid endale elatist teenida,» kurtis tööline.

Suurturniiri korralduskomitee teatas Guardianile saadetud ametlikus vastuses, et MMiga otseselt seotud ehitusprojektide juures pole veel töö alanud. «Losail City ehitustandril tegutsevate töövõtjate ja alltöövõtjate vastu suunatud kaebused tekitavad meis sügavat muret ning me võtame seda probleemi äärmiselt tõsiselt,» kinnitati ajalehele. «Lubame, et vastavad valitsusorganid asuvad kohe süüdistusi uurima.»

Guardian leidis aga Katarist ehitustöölisi, kes magavad 12 kaupa tubades ning haigestuvad kohutavate elamistingimuste tõttu erinevatesse haigustesse. «Pidime süüa saamata 24 tundi tegutsema – 12 tundi tööd ja seejärel nälg,» sõnas 27-aastane Ram Kumar Mahara. «Kui ma kaebama läksin, tuli ülemus mulle kallale ja viskas mind töölaagrist välja, keeldudes mulle palka maksmast. Pidin teistelt töölistelt süüa kerjama.»

«Firma ei ole meile kaks kuud palka maksnud, et me ei põgeneks,» ütles Guardianile üks Losaili sadamas töötav mees, kes soovis avaldada vaid oma initsiaalid S. B. D. «Ülemus lubab alati, et saame töötõendid järgmisel nädalal,» lisas keevitajana töötav mees, kes on enda sõnutsi Kataris töötanud juba kaks aastat, kuid pole siiani oma dokumente näinud.

«Kui põgenen, saab minust hoobilt illegaal ja ma ei leia enam mitte kuskil tööd. Politsei võib mind kinni võtta ja tagasi koju saata. Siit lahkudes ei saa me mitte mingil juhul enam elamisluba,» nentis veel üks tööline, kes soovis tagakiusamise hirmus samuti anonüümseks jääda.

Kui jalgpallimaailm muretseb selle pärast, kuidas mängijad ja fännid 50-kraadises kuumuses vastu peavad, soovides seetõttu viia MMi üle talvekuudele, siis Nepaali ametiühingute liidu peasekretäri Umesh Upadhyaya sõnul on see naeruväärne. «Kõik küsivad, kuidas paarsada jalgpallurit hakkama saab. Aga kedagi ei huvita see, kui tuhanded immigrandid peavad MMi jaoks staadioneid ehitades verd ja higi valama. Nende tööpäevad võivad kesta kaheksa korda kauem kui üks jalgpallimäng,» sõnas ta.

Peaaegu kõigil immigrantidest töölistel on suured võlad, kuna nad pidid Nepaalist Katari tuleku eest tasuma värbajatele suuri summasid, mida tuleb tagasi maksta kuni 36-protsendilise intressiga. Nende võlgade tasumise kohustus ühes maksmata palkadega, dokumentide konfiskeerimisega ja võimetusega töökohalt lahkuda tähendabki, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse järgi liigituvad Kataris töötavad nepaallased sisuliselt sunnitöölisteks. Maya Kumari Sharma, Nepaali suursaadik Qataris, nimetas valitsevat olukorda hiljuti otsesõnu «avavanglaks».

Enam kui 90 protsenti Katari töölistest on immigrandid ning MMiks vajalike staadionite, teede, sadamate ja hotellide rajamiseks peab riik palkama hinnanguliselt veel kuni poolteist miljonit töölist. Nepaallased moodustavad Katari töölistest umbes 40 protsenti – mullu liikus kodumaalt sinna enam kui 100 000 nepaallast.

Katar kulutab MMi korraldamiseks vajaliku taristu rajamiseks hinnanguliselt umbes 75 miljonit eurot. Lisaks üheksale ülimoodsale staadionile ehitatakse näiteks kolm miljardit eurot maksev kiirtee Katarist Bahreini ja 18 miljardit eurot maksev kiirraudteede võrk ning rajatakse 55 000 hotellikohta. Uue lennujaama ehitustööd on juba lõpusirgel.