Eesti korvpallijuhid plaanitsevad Euroopas revolutsiooni

Uus süsteem lubaks Kristjan Kanguril taas parimatega mõõtu võtta. Foto: Toomas Huik

Eesti Korvpalliliidu juhtkond ärgitas üleeile lõppenud Balti karikaturniiril Läti, Soome ja Rootsi ametivendi ühinema EMi valikturniiri süsteemi muutmisega.

Kuigi eestlaste ideed võib pidada mõnes mõttes revolutsiooniks, pole tegemist täiesti uudse ideega, vaid kunagi kõrvale tõrjutud vana mudeli taastamisega. Samast ideest on räägitud varemgi, ent nüüd loodetakse ettepanekutega konkreetsemaks muutuda.

«Soovime, et EM-valiksarjas oleks kõik riigid ühes tugevusgrupis ning mänge peetaks näiteks novembris ja jaanuaris,» selgitas Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide.

«Moodustada tuleks kuueliikmelised alagrupid, kust kolm paremat pääseks finaalturniirile. Otse oleks koht tagatud tiitlikaitsjale ja korraldajamaale. Selle mudeli põhjal pääseks finaalturniirile 20 meeskonda.»

Loide lisas, et teine variant pakub finaalturniirile 16 meeskonda, ent siis peaks osalejad jagama seitsmesse alagruppi ning edasi pääseks kaks paremat.

Mõlemal juhul kestaks valikturniir läbi kahe hooaja. Samamoodi jagati EM-pääsmeid ka kümmekond aastat tagasi.

Süsteemi muutmise algatajatel on tagataskus teinegi plaan. See näeks ette valikturniire EMile, MMile ja olümpiale. Sel juhul tuleks valikturniirid maha pidada ühe hooaja jooksul ning iga aasta saaks võidelda erineva tiitlivõistluse pääsme eest.

Loide sõnul eeldab ettepaneku arutusele võtmine poliitilist otsust. «See näitab, kas mõnes riigis on võim klubide või alaliidu käes,» nentis Loide ning märkis, et esialgu ongi kõige tähtsam jõuda niikaugele, et ettepanek võetaks üldse arutlusele. «Kui sinna pääseb, läheb see ka läbi,» uskus ta.

Esmalt tehakse muutustest juttu 16. jaanuaril toimuval EM-valikturniiri loosimisel, lobitegemiseks pakub võimalust ka alaliitude peasekretäride nõupidamine märtsis. Suure tõenäosusega pole aga lootust, et midagi muutuks enne 2011. aastat.

Miks oleks eestlaste pakutav variant hea? Ikka sellepärast, et koondiste olulised mängud toimuksid keset hooaega, kui pallurid on tippvormis.

Lisaks aitaks see vältida olukorda, kus korvpalluritel puhkust polegi – pärast kevadist klubihooaja lõppu tuleb terve suvi olla ametis koondise mängudeks valmistumise ning mängimisega, seejärel aga alustada kohe uut klubihooaega – pole ime, et paljud vanemad mängumehed eelistavad seepeale koondisest sootuks loobuda.

Loide on valmis ka oponentide rünnakuks. «Näiteks Prantsusmaal tekivad ilmselt probleemid finaalturniirile pääsemisega,» viitas ta rohkelt NBAs pallivaid mängijaid kasutavale koondisele.