Sotši olümpiatõrvik jõuab Baikali põhja ja kosmosesse

Esimesena usaldati Sotši olümpiatõrvik hokiäss Aleksandr Ovetškini raudsesse kätte. Foto: AP/Scanpix

Pühapäeval süüdatud Sotši olümpiamängude tule teekond on hämmastav: leek ronib mägedes ja sukeldub järvesügavustesse, reisib põhjapõdral ja õhupallis, viibib teemandikaevandustes ja kosmoseavarustes. Või õigemini, kosmosesse leeki ei viida, pelgalt tõrvik, sest vaakumis ei suuda tuld süüdata isegi venelased. Aga kõik muu on teostatav.

Talve märke on tunda vaid polaarjoone taga ja Eestis, kuid sellegipoolest läideti Kreekas olümpiatuli. Tuli läita, sest vastasel korral poleks aega suurejooneliseks tõrvikujooksuks. Sotši mängude orgkomitee esimees Dmitri Tšernõšenko kirjeldas tulekandmist kui enneolematut, mida ükski teine riik ei suuda tulevikus korrata, rääkimata ületamisest.

Hera templi varemete esisel nõguspeegli abil päikesest süüdatud olümpiatõrvik ulatati esimesena hokiäss Aleksandr Ovetškinile, kes oli teatavasti osaline ühes Venemaa spordiajaloo häbiväärsemas tappasaamises Vancouveri olümpia veerandfinaalis, kui Kanadale jäädi alla 3:7. Aga see selleks. Ovetškin teatas, kui talle esimese tulekandja au pakuti, et on valmis jooksma milles vaid ja kuhu vaid. Tšernõšenko manitses, et lipata tuleb õiges vormis, õiges suunas ja mitte liiga kiiresti, et hokimees ikka väärikalt telekaamerate vaateväljas püsiks. Kõik sujus. Nädala tiirutab tõrvik Kreekas ja siirdub siis Venemaale.

Venemaa ei peenutse ega hoia raha kokku, vaid taob Sotši taliolümpiasse miljardeid. Eesmärk on näidata maailmale riigi vägevust. Tõrvik läbib oma teel 65 000 kilomeetrit, kandjaid on 14 000, alates noortest ja tundmatutest, lõpetades Eurovisiooni lauluvõistlusel kuulsust kogunud bändi Buranovskije Babuški 75-aastase liikmega.

Kuna jalgsi pole võimalik sedavõrd pikka vahemaad 123 päevaga läbida, transporditakse tuld lennuki, laeva, allveelaeva, rongi, helikopteri, auto, kosmoseraketi, õhupalli ning koera- ja põhjapõdrarakenditega. Tõrvik viiakse pea igasse Venemaa nurka. Põigatakse teemandikaevandusse, taigasse, Lev Tolstoi kunagisse elupaika, põhjapoolusele, maailma sügavaima järve Baikali põhja, Euroopa kõrgeimasse tippu Elbrusel. Loodetavasti jõuab tuli pärast säärast reisi 7. veebruaril, mängude avamiseks, viimaks Sotši.

«Teekond on paika pandud nii, et see peegeldaks maagilist Venemaad kogu oma ilus,» selgitas Tšernõšenko.

Novembri alguses katkeb olümpiatule maine teekond mõneks päevaks, sest see lennutatakse kosmosejaama Sojuz. Ja sellest on veel vähe. 9. novembril võib maailm näha otseülekandes, kuidas tõrvik väljub avakosmosesse. Tuli, tõsi, tõrvikus sel ajal ei põle, sest 50 miljardist dollarist, mis Sotši olümpiale kulutatakse, jääb väheks, et muuta füüsikaseadusi. Küll aga süüdatakse mängude avamisel tuli just kosmoses viibinud tõrvikust.

Tõrviku teekond arvudes

•    1 kilomeetri läbib tõrvik põhjapõdrarakendil.

•    14 aastat vana on noorim tõrvikukandja.

•    93 aastat vana on vanim tõrvikukandja.

•    123 päeva kestab tõrvikujooks.

•    136 võõramaalast, igast Sotši mängudel osalevast riigist üks, kannab tõrvikut.

•    400 km kõrgusele avakosmosse jõuab olümpiatuli, kui väljub jaamast Sojuz.

•    535 kilomeetrit päevas keskmiselt peab olümpiatuli läbima.

•    1600 meetri sügavusele Baikali järve põhja viiakse tõrvik.

•    2900 Venemaa linna ja küla läbib olümpiatõrvik.

•    5642 meetri kõrgusele Elbruse tippu viiakse olümpiatuli.

•    13 120 rubla ehk 300 eurot maksab üks olümpiatõrvik.

•    14 000 inimest kannab tõrvikut.

•    65 000 km pikk on tõrviku teekond.

•    130 000 000 inimest võivad tule teekonnast osa saada.