Kultuuriministeeriumis sporti kureeriv asekantsler Tõnu Seil ja EOK peasekretär Siim Sukles kinnitasid eile nagu ühest suust, et Zabojevile kodakondsuse andmisest on raske rääkida, kuna uisuliidult pole kummalegi saabunud veel ühtegi avaldust.
«Oleme uisuliidu inimestega seda teemat vaid jutu tasandil arutanud,» möönis Sukles, ent andis mõista, et eriteenete eest kodakondsuse saamine näib ebatõenäoline. «Eesti valitsus pole eriteenete eest andnud kodakondsust juba kolm aastat,» nentis ta. «Kui Zabojev tõesti tahab kodakondsust, siis on tal ju võimalus järgmiste aastate jooksul EM- ja MM-võistlustel end näidata. Nendel võistlustel saab ta ju Eestit esindada. Võib-olla on siis suurem tõenäosus kodakondsust saada.»
«Jah, mina olen valmis oma Venemaa kodakondsusest loobuma,» andis Zabojev ise mõista, et ta sooviks igal juhul Eestit olümpiamängudel esindada. «Siis saaksin treeneriga pikemaks ajaks siia tulla ja vaadata, mis elu toob, sest kindlasti ei tahaks ma kodakondsust vahetada ainult olümpiamängude pärast,» kinnitas Zabojev, et plaaniks ka oma tuleviku Eestiga siduda.
Sukles lisas, et kodakondsuse vahetamine on nii tõsine teema, et tark ei hakka selles küsimuses tormama. Hoiatavad näited on varnast võtta: sportlastest on neile pakutud kodakondsusest viimasel hetkel loobunud venelannast kõrgushüppaja Tatjana Kivimägi ja ameeriklannast jäätantsija Caitlin Mallory.
Eesti Uisuliidu peasekretäri Gunnar Kuura sõnul polnud seni mõtet kodakondsuse kohta avaldust teha – olümpiapilet võideti ju alles viimasel katsevõistlusel. «Nüüd oleme Aleksandriga sellel teemal põhjalikult vestelnud ja arutanud asja ka tema perekonnaga. Kolmapäeval rääkisime sellest ka uisuliidu juhatuses ja otsustasime, et talle tasub kodakondsust taotleda,» rääkis Kuura. «Ta jääb veel paariks päevaks Eestisse ja selle ajaga koostame kõik vajalikud paberid.»