Kuigi käsipallurid on Eesti spordis justkui kusagil kaugel maakolkas elava tädipoja staatuses, võivad nad lähiajal kerkida printsideks – reedel alustatakse teekonda MM-finaalturniiri suunas ning pole võimatu, et neil õnnestub sinna jõuda.
Käsipallurid seisavad suure väljakutse ees
13. jaanuar 2010, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitute sekka kerkimine näib tõesti võimalik. Esimese sammuna tuleb reedel ja laupäeval mängida üle Belgia ja Holland. Kui sellest sõelast õnnestub läbi murda, minnakse play-off ringis vastakuti veel ühe vastasega ning uksed hakkavadki vaikselt avanema. Sõnades näib lihtne, kuid tegelikkuses…
Peatreener Kalmer Mustingu juhitav koondis kogunes paar nädalat tagasi ning MM-mängudeks valmistudes peeti maha neli kontrollkohtumist, kolm neist võideti. Vaatamata sellele ei ilmutanud juhendaja vähimatki vaimustust, väites, et seis pole sugugi ülikõva.
Eile Postimehega vesteldes pehmendas ta pisut oma seisukohti, nentides, et hoiab meelega madalat joont. «Me pole siiani oma trumpe välja käinud,» tunnistas ta. Pealiku selline avaldus lisab lootust, et käsipalluritest saab esimene Eesti pallimängukoondis, kes jõuab MM-finaalturniirile.
Esialgu vaid liivale kirjutatud optimistlikule mõttelennule lisab värvi fakt, et Eesti juunioride koondis mängis finaalturniiril alles mullu suvel ning sellest esindusest on täiskasvanute koondisse murdnud mitu meest.
Eesti käsipalli viimaste aastate tähtsaimate kohtumiste eel sai Musting hoolealustest üsna selge pildi. Kui esialgu oli koondise kandidaatide ringis 18 meest, siis pärast esmaspäevast mängu Lätiga pudenesid seltskonnast Uku-Tanel Laast ja Sten Toomla. Homme võtavad Belgia-reisi ette 16 Eesti parimat käsipallurit, kellest üheks mänguks saab registreerida 14 mängijat.
«Treeningmängudes kasutasime erinevaid variante ning näiteks ühe võimalusena toimis kõige paremini koosseis, kus tagaliinis olid korraga platsil Mait Patrail, Janar Mägi ja Dener Jaanimaa,» loetles Musting. «Viimases kontrollkohtumises hiilgas aga Siivo Sokk, kes ongi selline ühe mängu mees ning meil on mõte, et valikmängudes kasutame teda ainult teises kohtumises.»
Musting juhendab Sokku ka koduklubis Põlva Servitis ning on tema tugevatest külgedest ja isiksuse eripäradest täpselt teadlik. Just seepärast hoiabki ta Sokku otsustavaks lahinguks.
Valikturniiri eel on räägitud peamiselt ühest tähtsast mängust – laupäevasest heitlusest Hollandiga. See peaks olema eestlaste jaoks kulla hinda väärt, ent vastane on tasemel. Tugeva Hollandi koondise põhikoosseis mängib Saksamaa meistriliigas, Eestil pole veel ühtegi selles seltskonnas pallivat meest.
Eesti koondise treenerite käsutuses on mitu videosalvestist Hollandi mängudega, neist viimane saadakse kätte alles vahetult enne Eestist ärasõitu. Mustingu sõnul on suure konkurendi mänguplaanist selge ettekujutus olemas ning võimalik vasturohi samuti välja mõeldud.
Paraku võib juhtuda, et mäng Hollandiga ei omagi enam erilist tähtsust – seda siis, kui ainult nende alistamisele keskendudes jäädakse reedel Belgia vastu jänni. Musting on siiski veendunud, et mängijad ei võta alagrupi esimest vastast liiga kergelt.
«Olime nendega mullu EMi valiksarjas ühes alagrupis ning võõrsil mäng kujunes meie jaoks väga raskeks – olime sõna otseses mõttes hädas,» meenutas treener. «Seekord mängime ju taas Belgias, kuid usun, et need kaks kohtumist tulevad väga erinevad.»
Eesti koondis kogunes eelmise aasta lõpus pärast poole aasta pikkust vaheaega ning treeneritele meenutas see mullust olukorda, kui kooslus tundus alguses pisut rabe. «Ma ei saa öelda, et meeskonnas on kõik sada protsenti ideaalne,» nentis Musting. «Samas võib nimetada seisu normaalseks.»