Prognoos pakub Eestile kahte kulda

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torinos tõid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu Eestile kolm kulda.
Torinos tõid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu Eestile kolm kulda. Foto: Raigo Pajula

Suurvõistluste tulemuste ennustamisega tunnustuse pälvinud majandusteadlane Daniel Johnson prognoosib, et Eesti võidab Vancouveris kolm medalit, neist kaks kulda.


Ent USAs Colorado Springsis asuva Colorado kolledži majandus- ja äriteaduskonna professor Johnson tunnistas Postimehele, et Eesti medalisaagi täiesti vettpidavaks pakkumiseks ei jätku tal siiski nii palju andmeid nagu suurte riikide tulemuste väljaarvutamiseks.



Johnsoni loodud keeruline valem, mis võtab arvesse mittesportlikke, peamiselt majandusega seonduvaid näitajaid – alates rahvaarvust ja majanduse kogutoodangust ühe elaniku kohta ning lõpetades valitseva majandusmudeli, riigi poliitilise ülesehituse ja kliimaga –, on viimase viie olümpia edukamate riikide medalisaaki ennustanud keskmiselt 94-protsendilise täpsusega.



Johnson lausus, et Eesti iseseisvusperiood on olnud liiga lühike ja pikalt tagasiulatuvaid majandusnäitajaid napib, et nende põhjal võiks veenvaid prognoose teha. «Aga kui sunnite mind, et ma piiratud andmete põhjal hinnangu langetaksin,» andis Johnson Postimehe palvele järele, «siis pakun, et Eesti võib loota Vancouverist taas kolme medalit, millest kaks on kuldsed.»



Eesti sportlased on võitnud nii Salt Lake City kui Torino olümpial kolm medalit, millest neli on olnud kullad.



Kui Postimees teavitas Johnsoni ennustusest Eesti olümpiadelegatsiooni juhti Vancouveris Martti Raju, lubas too nii rõõmustava uudise peale kohe oma lennupiletid olümpialinna tühistada. «Siis lasen jala küll sirgeks,» ütles ta naerdes. «Mis ma seal ikka enam teen.»



Kuigi Eesti Olümpiakomitee on juba ammu loobunud medalite prognoosimisest, sest see ei aita tulemusi paremaks teha, märkis Raju heatujuliselt, et Johnsoni ennustus on «viimase peal».



Ent Raju lisas, et temagi medaliprognoosid on alati olnud sada protsenti täpsed, kusjuures absoluutne täpsus on seisnenud selles, et spordis on kõik ettearvamatu. «Kõik võib sõltuda ühest pahaks läinud mandariinist – ja ongi võistlus läbi,» lausus ta.



Vancouveri olümpiaks ennustab Johnson, et enim medaleid, 27, võidab korraldajamaa Kanada. Talle järgnevad USA ja Norra 26 ning Austria 25 medaliga.



Suurimat kuldmedalite arvu prognoosib Johnson Venemaale ja Saksamaale, vastavalt kaheksa ja seitse.



Eelmiseks taliolümpiaks Torinos prognoosis Johnson edukamate riikide medalisaagi 93-protsendilise ja kuldmedalite arvu 89-protsendilise täpsusega. «Torino eel ennustasin, et Saksamaa esindajad jõuavad poodiumile kõige sagedamini, ning selle eest naerdi mind avalikult välja,» meenutas ta. «Aga mu andmed pidasid paika, Saksamaa võitis tõepoolest kõige rohkem medaleid.»



Ta pakkus, et Saksamaa võidab Torinos 28 medalit, neist kümme kuldset. Tegelikult võitis Saksamaa 29 medalit, millest 11 olid kullad. USA-le prognoosis Johnson Torinos 22 medalit, neist kaheksa kulda. Ameeriklaste tegelik saak: 25 medalit, neist üheksa kulda.



Professor Johnson on üks maailma suurest kolmikust, kes teaduslikele alustele tuginevas olümpiamedalite ennustamisevõistluses kaasa lööb. Ta rääkis Postimehele, et sai oma prognoosivalemi 2000. aasta Sydney olümpiaks valmis ainult kaks päeva enne, kui tandemina võistlustulle ilmunud teised ameeriklased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles