/nginx/o/2017/06/09/6764085t1hfb5e.jpg)
Moodsa ühepereelamuga ühes mõõdus Toyota Land Cruiser veab teid nagu kurjast vaimust vaevatu kohtadesse, kuhu teil vähimatki asja pole ja kuhu te õieti minna ei tahagi. Ainus inimene maailmas, kellel võiks sellisest autost tõesti kasu olla, on Fred Jüssi.
Prantsusmaalt antakse teatust, et president Nicolas Sarkozy alustas uut aastat õige särtsakalt. Valitsuse esimest tänavust kabinetiistungit ei alustanud Sarkozy mitte kombekohaste heade soovidega uueks aastaks, vaid hoopis sõimas läbi kultuuriminister Frédéric Mitterrandi.
Ja tundub, et asja eest – Mitterand oli paar päeva varem Pariisi kesklinnas oma tsiklimõõtu rolleriga kiilasjääl külili käinud ja ilmus istungile, kipsis käsi kaelas. «Ministril pole sünnis mopeediga ringi põristada!» põhjas Sarkozy Mitterandi terve valitsuse ees.
Sarkozyd on lihtne mõista. Muidugi ajab närvi, kui oled kõvasti vaeva ja maksumaksja raha kulutanud, et taastada valitsuses Louis XIV aegu meenutav pompoossus ja keerulised protokollireeglid, ning siis ilmub välja keegi ekstsentriline sallitallaja, kes ei kavatsegi lasta end viisipärasel moel mustas toonitud klaasidega limusiinis (nagu hepikud prantslased tavalist sedaanigi kutsuvad) sõidutada, vaid uristab mingi kuramuse mopeedi seljas ringi.
Ja kui järele mõelda, oleks Andrus Ansipil Sarkozylt üht-teist õppida. Näiteks kaitseminister Jaak Aaviksool on pidevalt autodega mingi jama – kord ajab karu alla, siis kriibib vanalinna lumesopas ukerdades ukse ära.
Ja et kaks kolmandata ei jää, oleks Ansipil viimane aeg midagi ette võtta, et kaitseministriga – ega teistegi valitsuse liikmetega – midagi suisa hullu ei juhtuks. On viimane aeg nende ametiautod välja vahetada.
Praegu ongi see autopark liiga kirju ja tahes-tahtmata tekib puhuti mõte, et näiteks siseminister saab peaministriga paremini läbi kui rahandusminister, sest esimene sõidab Mercedes-Benziga, teine aga Chrysleriga, mis pole ju pooltki nii noobel.
Kõige parem oleks, kui kogu valitsus sõidaks ringi Toyota Land Cruiseritega.
Esiteks on maastur palju turvalisem, nagu iga netikommentaator teab. Kui tavalise madala sõiduautoga näiteks põdrale otsa põrutada, kukub põder löraki! esiklaasile või koguni katusele, roojab terve auto täis ja ähvardab allajääjad surnuks litsuda.
Land Cruiseriga sellist hirmu pole, auto on nii palju kõrgem. Teiseks pole ka seda hirmu, et Aaviksoo jälle vanalinnas mõne kaubiku ära rihib – kitsamas kohas võib «Länkariga» julgelt kõnniteelt lisaruumi haugata. Ja kolmandaks tooks Land Cruiseritega sõitmine valitsuse rahvale lähemale, sest näidake mulle ühte tõelist eestlast, kes ei unistaks, et kui kord Viking lotoga näkkama peaks, maksaks kõigepealt eluasemelaenu ära ja siis ostaks Land Cruiseri. Eestlased armastavad Land Cruiserit, seda ihalevad koduperenaised ja narkodiilerid, kipsipanijad ja advokaadid ja riigifirmade direktorid.
Miks, on muidugi raske aru saada. Sest Tallinna tänavaid ummistavate korvpalliketsi ja miilitsavillise armuvilja meenutavate pargimaasturite seas mõjub ka uus Land Cruiser eksikombel ellu jäänud dinosaurusena – ja see ei ole üldse halvustavalt mõeldud.
Land Cruiser on üks viimaseid tõelisi maastureid, mõeldud sõitmiseks seal, kus sõita ei saa. Ja põlvkonnavahetusega on need sõidud veel lihtsamaks läinud, sest lisandunud on suur hulk vidinaid, mis võhiku eest keerulisema ära teevad.
Üks olulisemaid nendest vidinatest on Crawl Control ehk ronimisabi, mis tekitab ka esimest korda autoga porri sattunus tunde, et järgmisel aastal võiks Dakari rallil Carlos Sainziga rinda pista. Kui Crawl Control sisse lülitada, tuleb juhil veel vaid meelepärane kiirus valida (1–5 km/h) ning autole ette öelda, kas sõit käib mudas, kivide otsas või liivas, ning rooli keerata – kõike muud teeb auto ise.
Paljudesse kohtadesse, kust Land Cruiser niuhti üles, alla või läbi läheks, ei julge lihtsalt keerata. Seda, kui rasketesse oludesse auto mõeldud on, näitab seegi, et keskkonsooli ekraanile saab soovi korral tellida pildi auto ette, kõrvale ja taha jäävast – väga kasulik näiteks tõusuharjal, kui juht enam ei näe, mis ees ootab, või mööda kitsast serpentiini sõites, kui silm ei seleta, kas parempoolsed rattad ka veel teele mahuvad.
Linnas ega maanteel Land Cruiser samas suurt üllatada ei suuda. Kui, siis ehk sellega, et kobakast kerest hoolimata on autoga üsna lihtne kas või parkimismajas manööverdada.
Asfaldil sõites on Land Cruiser küll väga mugav, aga see mugavus kipub roiutama ja loomulikult tuleb teekonarusi olematuks triikivale vetruvusele lõivu maksta juhitavuse arvelt. Ka on diiselmootor häälestatud autot igast mülkast välja nihverdama, mitte reibasteks spurtideks – võimsust lausa puudu ei tule, aga üle ka ei jää. Nii et kokkuvõttes vasardab Land Cruiseriga asfaldil sõites kogu aeg peas üksainus mõte: tahaks metsa tagasi! Sest sinna see auto ju mõeldud ongi.
Toyota Land Cruiser
3.0 D-4D A/T
töömaht: 2982 cm3
võimsus: 127 kW (173 hj)
suurim pöördemoment:
410 Nm @ 1600-2800 p/min
suurim kiirus: 175 km/h
0–100 km/h: 11,7 s
linnas: 10,4 l / 100 km
maanteel: 6,7 l / 100 km
keskmine: 8,1 l / 100 km
CO2 g/km:214
pikkus: 4760 mm
laius: 1885 mm
kõrgus: 1890 mm
teljevahe: 2790 mm
Toyota Land Cruiseri hind algab 632 800 kroonist. Proovisõiduauto hind
949 000 krooni.