Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo, Vladimir Latin – kõik Eesti parimad sõudjad võistlesid laupäeval Alfa 2010 sõudeergomeetrivõistlusel. Kõik peale ühe. Kuhu jäi Jüri Jaanson?
OM-hõbe Endrekson tahab ühepaati kolida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esialgu kavatses Jaanson Alfa võistlusel osaleda, siis hiljem pidi ta oma plaanides korrektiive tegema. Miks, seda ei osanud keegi täpselt öelda. Igal juhul keskendus Jaanson võistluse asemel treeningutele. Reedel läbis ta Tartu maratoni suusaraja ning laupäeval tegi kerge taastava treeningu.
Ergomeetrivõistlust ta Tallinna spordihalli igatahes jälgima ei tulnud. «Jüril läheb hästi. Ta treenib tugevalt ja tervis on korras. Praegu läheb kõik plaanipäraselt,» sõnas tema abikaasa Tatjana Jaanson ja sülitas kolm korda üle vasaku õla.
Proteesid kodus
Kuigi 44-aastast vanameistrit stardis polnud, pakkus võistlus pealtvaatajatele siiski piisavalt põnevust. Allar Raja hoidis võistluste liidrit Tõnu Endreksoni viimaste meetriteni pinge all. Vahe vähenes pidevalt. Ent võitu ei õnnestunud tal haarata – Endrekson võitis 2.45,1ga, Raja oli 2.45,6ga teine. «Raske oli. Algus oli liiga nõrk – ei jõudnud lihtsalt kiiremini. Lihas polnud kurnavatest treeningutest ära taastunud,» nentis Endrekson.
Raja seevastu tundis, et läbis oma elu kõige kergema ergomeetrifinaali. Vorm oli lihtsalt niivõrd hea, et pingutus ei tundunud nii raske kui tavaliselt. «Ma oleksin võinud Tõnu veel rohkem hirmutada! Aga tal on lõpukiirendus alati ülivõimas. Vahe jäi isegi üllatavalt väike,» sõnas valitsev MM-pronks.
Alfa võistluse madalaimale poodiumiastmele tõusis Andrei Jämsä, kes püstitas ka korraliku isikliku rekordi. Vahepealsed aastad, mil mees pidevalt tervisega maadlema pidi, on nüüdseks unustusehõlma vajunud. «Tunnen, et olen praegu samas seisus nagu elu parima vormi ajal. Tervis on korras ja olen saanud korralikult treenida.»
Raja paarimees Taimsoo sai võistlustel 2.51,0ga kuuenda koha. Küsimusele, kas Raja peab paarimehega võistluste pärast ka pragama, vastas ta: «Kasparilt küsiti ennist, miks ta vastastele hambaid ei näidanud, ja ta vastas, et unustas proteesid koju. Aga tegelikult oli asi pigem selles, et ta polnud suusalaagrist taastunud. Tegime väga raskeid treeninguid.»
Kui Jämsä ja Endrekson pole veel kindlad, millises paadis nad sel hooajal sõudma hakkavad, siis Raja ja Taimsoo pole oma meelt muutnud. Nemad treenivad ikka MM-kulla nimel.
Kui vaja, on nad nõus ka kompromisse tegema.
«Juhul kui MK-sarjas on teine Eesti kahepaat meiega võrdne, siis võib edasi mõelda. Pärast EMi jääb piisavalt aega, et MMiks paadid ümber mängida ja neljasesse kolida. Praegu tundub see siiski üsna ebareaalne,» nentis Raja.
Endrekson nii kaugele ette veel ei mõtle. Hooaja alguses tahab ta ühepaadil korralikke esitusi näidata. Pärast seda vaatab edasi. «Ega ma ei tea, mis tulevik toob, aga väga vägev oleks ühesel sõita! Ma pole seda kunagi sellisel tasemel proovinudki,» nentis Endrekson, kes tahab ka MK-etappidele ühepaadil välja minna. «Olen juba ammu tahtnud ühesel võistelda. Pole mõtet seda soovi enam edasi lükata.»
Ent mis saab neljasest? Jaanson käis ju hooaja alguses välja eesmärgi panna kokku ajaloo tugevaim paarisaeruline neljapaat. «Jüri peab mind võitma või väga vähe kaotama. Eks ta tahab meile kõigile konkurentsi pakkuda,» vastas Endrekson, kelle sõnul sõltub neljapaadi moodustamine kõikide meeste vastavast tasemest.
Tatjana Jaansonil poleks Endreksoni ühepaadiprojekti vastu midagi. «Tõnu ühesele? See sõltub täiesti tema individuaalsest eesmärgist. Kui ta nii otsustab, siis vaatame edasi,» vastas Tatjana Jaanson.
Tartu maratonile
Kui Taimsoo, Raja ja Kaisa Pajusalu sõitsid eile Itaaliasse mägedesse suusatama, siis Endrekson ja Jaanson koguvad kuni Tartu maratonini vormi Eestis. Enne seda võistlevad Taimsoo ja Raja ka USAs sisesõudmise MMil. «Seekord sai Kaspar ka kutse ja see tuleb meile meeskonnana ainult kasuks. Meil on siiski ühed ja samad treeninguplaanid,» rõõmustas Raja.
Järgmine võistlus, kus Taimsoo, Raja, Endrekson ja Jaanson kohtuvad, ongi Tartu maraton. «Jüri on hea suusataja, ta on maratonil ka 40 hulka pääsenud. Aga kõik sõltub ka ilmaoludest, kui sajab lund, siis tal häid võimalusi pole,» nentis Tatjana Jaanson.
Pärast Tartu maratoni sõidavad sõudjad juba välislaagritesse vee peale harjutama.
Kaisa Pajusalu püstitas võistluste rekordi
Kaisa Pajusalu nägu ei reetnud ülemäära suurt pingutust. Kui teised naissõudjad sõudeergomeetrite võistlusel Alfa 2010 alles viimaseid meetreid läbisid, keksis Pajusalu juba paar meetrit eemal, käed võidumärgiks üles tõstetud.
Hoolimata sellest, et alles äsja oli ta võistluste rekordi 3.11,6 püstitanud. Hoolimata sellest, et nii mõnigi ei suutnud pärast säärast pingutust paar minutit püstigi tõusta. Aga ega Pajusalu polegi selline nagu teised. Vähemalt praegu on ta kõikidest teistest Eesti naissõudjatest peajagu üle.
Pärast võistlust ulatas tema sponsor ja moraalne toetaja doktor Peeter Mardna piigale ümbriku ja sõnas: «Tubli tüdruk! Iga sekund maksab!» Sekundeid kärpis ta oma varasemast isiklikust rekordist täpselt 2,1.
Küsimusele, kas Pajusalu finaalis üldse pingutaski, vastas ta muigelsui: «Ikka pingutasin, aga ma ei lootnud, et vorm on nii hea. Kuidagi väga kerge tundus kõik.»
Isiklik rekord oli U23 MMi hõbemedali omanikule seda üllatavam, et võrreldes varasemate hooaegadega on ta tänavu jõutreeningu asemel rohkem vastupidavusele rõhunud. Pikad suusa- ja jooksutrennid kuuluvad tema igapäevasesse treeninguplaani.
«Praegu tundub, et olen isegi hüppeliselt paremaks näinud. Sama on näidanud ka erinevad testid,» tõdes Pajusalu rahulolevalt. Suvel on piiga põhieesmärgiks U23 MM, kus ta kõige kirkamate medalite eest võidelda loodab. «Võidan kuldmedali? Ei, seda ma lubada ei julge. Aga medali eest tahaks võidelda küll,» sõnas ta tagasihoidlikult. (PM)