Kas Eesti korvpalli tippklubid peaksid panustama Ühisliigale? Kas Balti liigast oleks mõistlik loobuda või peaks see muutuma Ühisliiga satelliidiks? Kas Eesti klubidel on üldse piisavalt raha, et Euroliiga tasemel meeskondadele vastu hakata?
Eesti korvpall ootab Ühisliiga taga
30. jaanuar 2010, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi korvpallihooaeg on alles poole peal, pakuvad tulevikule mõtlejatele huvi just need küsimused. Tänavu proovihooaega alustanud ning Venemaa riikliku panga VTB toel tegutseva Ühisliiga laienemisvõimest sõltub paljuski ka eestlastele juba omaseks saanud Balti liiga saatus. Samas tundub ahvatlus tõeliste tippmeeskondade vastu mängida nii magus…
«Tegemist on väga hea liigaga,» iseloomustab Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak Ühisliigat. «Saame kohtuda Euroopa tippu kuuluvate meeskondadega ning meiesuguse väikse klubi jaoks pole vähetähtis see, et liigal on osalejate kulude katteks piisavalt vahendeid.»
Varrakul on Ühisliigaga selge kokkupuude olemas – Kalev/Cramo osales tänavusel turniiril, ent kaotas kõik kuus alagrupi kohtumist. Just suuri allajäämisi pelgavad paljud ka tulevikus.
Võistlussüsteem pole selge
«Kõik sõltub ju rahast, kas suudame komplekteerida konkurentsivõimelise meeskonna. 40-punktilisi kaotusi pole ju mõtet saama minna,» mõtiskles Tartu Rocki mänedžer Meelis Pastak, kes siiski võimaluse korral oleks Ühisliigas osalemisest väga huvitatud. «Spordimehe seisukohalt pole võimalik midagi paremat välja mõeldagi.»
Rocki juhtimisega tegelev Andres Liinat tõmbab veidi hoogu maha, ent selget vastuseisu ei peegeldu temagi jutust – pigem kainet arutlust. Ta kinnitas, et Rock osaleb tulevalgi hooajal vähemalt ühes välissarjas ning valikul saavad otsustavaks kolm kriteeriumit: huvitavad mängud, publiku huvi ja mitte liiga suured kulutused. Kas seda rolli täidab Balti liiga, Ühisliiga või mõni eurosari, näitab aeg.
Ühisliiga juhid on Vene meedias liiga laienemisest põgusalt rääkinud – juttu on olnud koguni Venemaa meistriliigast loobumisest ning jäähokiliiga KHL sarnase suure ühisliiga loomisest, kus mängiks 16 meeskonda ja turniir kestaks läbi terve hooaja.
Viimati kirjutati Venemaa lehtedes sellest käesoleva nädala alguses. Samas on Postimehel infot, et kuluaarivestlustes kalduvad liiga juhid nii suurtest plaanidest loobuma.
«Praegu pole meil mõtet midagi plaanida – liigaga liitumise pakkumist pole tulnud. Kardan, et asjad ei selgu enne suve,» sõnas Liinat. Samas on liiga juhid püstitanud eesmärgi koguda veebruarikuuks kokku kõik edasist arengut puudutavad ettepanekud ning langetada seejärel otsused.
Balti liiga peab säilima
Ühisliiga täismahus toimima hakkamine tähendab suure tõenäosusega praegusel kujul tegutseva Balti liiga lõppu. Meie regiooni tippmeeskonnad, Euroliigaski mängivad Kaunase Žalgiris ja Lietuvos Rytas ei suudaks end nii mitme turniiri vahel jagada. Selge pole ka see, kas Eesti ja Läti tugevamad meeskonnad oleksid valmis mängima kahes liigas korraga.
Lahtisi otsi on väga palju ning vee selginemine peab algama just Ühisliigast. Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Karel Loide sõnul üritab idanaabrite loodud liiga Balti klubide turniiri lihtsalt ära süüa – nii oleks neil kõige mugavam oma asja ajada.
«Selge see, et Venemaa pool tahab Žalgirist ja Rytast kindlasti liigasse,» nentis Loide. «Soovime esialgu näha süsteemi, mille järgi meeskondi valitakse ja mängima hakatakse, kuid Balti liiga põhjal tean, et kogu struktuuri ülesehitamine on väga keeruline ettevõtmine.» Loide sõnul ei näita Eesti alaliit ise üles mingit initsiatiivi, vaid ootab esmalt ära Venemaalt tuleva pakkumise.
Vähemalt mingil kujul sooviksid Balti liiga säilimist ka Rocki ja Kalev/Cramo esindajad. Liinat käis koguni välja idee, et Ühisliiga võiks jagada divisjonideks, mis moodustuksid regionaalsel põhimõttel.
«Alguses mängitakse oma liigas ning näiteks kaks või neli paremat tiimi pääsevad Ühisliiga mängudele,» tutvustas ta oma nägemust. Samas ei tagaks see läbi hooaja kestvat pidevat sarja.
Varraku arvates võiks aga järgmise aasta Ühisliigasse pääseda Balti liiga tulemuste põhjal: näiteks viis või kuus esimest meeskonda.
«Eesti korvpallile oleks kahjulik, kui Balti liiga täiesti ära kaoks,» leidis Varrak.