Olümpiamedali tasu: miljon siit, auto sealt

Ilus meenutus: 2002. aasta Salt Lake City olümpia järel teenis Andrus Veerpalu kulla eest miljoni ja Jaak Mae pronksi eest 500 000 krooni. Foto: Toomas Huik

Kui tõstja Alfred Neuland 1920. aasta Antwerpeni olümpialt kuldmedaliga tuli, premeeriti teda väidetavalt külgkorviga mootorrattaga. Kui eestlane 2010. aasta Vancouveri olümpialt kullaga naaseb, premeeritakse teda…

Neli aastat tagasi maksis valitsus olümpiavõitjatele Andrus Veerpalule ja Kristina Šmigunile preemiaks 600 000 krooni.  Eesti Olümpiakomitee (EOK) lisas mõlemale veel miljon krooni.

Nüüd on neli aastat möödunud, kuid preemiasummad on kokkuvõttes samad. Tõsi, alates 2008. aastast ei pea EOK olümpiavõitjate premeerimiseks oma taskust enam sentigi maksma, kõige eest hoolitseb valitsus.

Eestlasest Vancouveri olümpiavõitja saab 1,6 miljonit krooni, hõbemedali omanik kasseerib 1,1 miljonit ja kolmanda koha saavutanu 700 000 krooni.  Treeneri preemia moodustab üldjuhul 50 protsenti sportlasele määratud summast.

Uhke maastur

Kas valitsus on helde või mitte, on juba igaühe enda otsustada. Ent kui palju raha teenivad medalite eest teiste riikide olümpiasportlased?

Venelane, kes võidab Vancouveri olümpiamängudel kuldmedali, teenib valitsuselt 100 000 eurot (ligi 1,6 miljonit krooni) ja uhke maasturi. Hõbedaomanik saab 60 000 eurot (936 000 krooni ) ning pronksi eest makstakse Venemaal 40 000 (624 000 krooni).

Ent see pole veel kõik.  Venemaa spordi-, turismi- ja noorsoopoliitika ministri Vitali Mutko sõnul maksavad poole miljoni krooni suuruseid lisapreemiaid ka mitmed suured spordialaliidud. See on olnud tavaks nii laskesuusatamises kui ka uisu- ja jäähokiliidus.

Peale selle premeerivad sportlasi umbes sama suurte summadega ka nende kodulinnad.  «Usume, et materiaalne tasu olümpiamedali eest on täiesti piisav!» sõnas Mutko enesekindlalt. Venelaste eesmärk on ületada Torino olümpia saak – toona võideti 22 medalit. Seega peab Venemaa valitsus arvestama korraliku väljaminekuga.

Juhul kui Kristina Šmigun-Vähi konkurendid Aino-Kaisa Saarinen või Virpi Kuitunen teenivad Van­couveri olümpialt kulla, premeerib valitsus neid 20 000 euroga (312 000 krooniga). Hõbedaomanik saab 10 000 eurot (156 000 krooni) ja pronksine sportlane 5000 eurot (78 000 krooni).

Ka USAs makstakse medalite eest tagasihoidlikult – kullaomanikku premeeritakse 250 000 krooniga, hõbeda eest makstakse 150 000 ja pronksi eest 100 000 krooni.

Korraldajamaal Kanadas premeerib sportlasi olümpiakomitee, kes on võrreldes teiste riikidega vaat et kõige kitsim. Kuldmedali võitja teenib natuke üle 200 000 krooni, hõbedaomanik üle 150 000 ja pronksiomanik pisut üle 100 000 krooni.

Juhul kui kulla võidab Kanada jäähokimeeskond, premeeritakse iga sportlast kõigest 200 000 krooniga. Ehk siis kokku läheks jäähokikuld Kanada olümpiakomiteele maksma 4 200 000 krooni.  Hiinlasest olümpiavõitja teenib 510 000 krooni, sakslaste preemiad jäävad samasse suurusjärku. Jaapanlasest olümpiavõitja seevastu teenib kaks korda suurema summa.

Isiklikud sponsorid

Loomulikult saavad kõik sportlased omajagu lisaraha isiklikelt sponsoritelt. Näiteks Šmiguni sponsor, kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte Metro Capital Management AS premeeris Torino olümpiavõitjat ja tema meeskonda neli aastat tagasi 300 000 krooniga. Falck lisas 410 000 krooni.

Hansapank, EMT, Saku Õlletehas, Tallinna Piimatööstus ja Silberauto premeerisid Veerpalu 500 000 krooniga, Šmiguni miljoni krooniga ja sportlaste treenereid kokku 750 000 krooniga.

Kui suur sponsorraha, ja kas üldse, pärast Vancouveri olümpiat välja pannakse, selgub juba veebruari lõpuks.