Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2010/02/12/310566t1ha26c.jpg)
Arter uuris, mis on saanud neist, kes astusid 18 aastat tagasi taas sinimustvalge all Albertville’is olümpiaareenile.
Värskendagem esmalt mälu. Niisiis, kes oli see sportlane, kes läks taasiseseisvunud Eesti eest esimesena olümpiastarti? Te ei mäleta? Arusaadav, sest möödas on juba 18 aastat. Ometi sõidab üks tollastest Eesti koondislastest võistlejana ka Vancouveri olümpiale. Kas teate, kes?
Õige vastus: Andrus Veerpalu.
Albertville’i olümpia, kus endine kiiruisutaja Ants Antson, selle Arteri kaanekangelane, tõi taas olümpiaareenile sinimustvalge, jääb juba piisavalt kaugesse minevikku, mistõttu paljud ei mäletagi, kes seal Eesti au kaitsesid. Mitmed tollased tipud on suurelt pildilt taandunud, nii et nende ülesleidmine nõuab koguni väikest detektiivitööd.
Piret Niglas oli see, kes esimesena taas vabaks saanud Eesti eest olümpial starti asus. Nüüd töötab ta Ida-Virumaal Kohtla põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja juhendab mitut suusalaste treeningrühma. 13-aastase tütre ja kuuese poja kõrvalt leiab ta nii palju aega, et ka ise pisut harjutamas käia, sest soovib tuleval nädalavahetusel läbida Tartu maratoni.
Tallinlanna Olga Vassiljeva, Albertville’i koondise 14-aastane pesamuna, töötas pärast karjääri lõpetamist kolm aastat iluuisutreenerina. Aga pärast poja sündi aasta ja kaheksa kuud tagasi asus ta ametisse abikaasa eraäris, mis tegeleb laevade agenteerimisega. Jääle minna pole tal enam aega.
Viljandis elav Eveli Peterson on praegu kodune, kasvatab 13-aastast poega ja seitsmeaastast tütart. Tihtipeale käib ta lastega Otepääl lumelauaga sõitmas ja suusatamas. Aga veteranide võistlustele ei tiku. «Las jääda head mälestused sellest ajast, kui ma veel sõita jõudsin,» lausub ta.
Seevastu Narvas elav Jelena Všivtseva (end. Poljakova), politsei- ja piirivalveameti sisekontrolli büroo vanemkomissar, on asunud taas tasapisi aktiivsemalt sportima, sest poisid on juba piisavalt suured (viis ja kümme). Tema nime leiab nii Elioni ratta- kui ka Estoloppeti suusamaratonide sarja protokollidest.
Tamsalu spordihoone juhataja Krista Lepik on viimastel aastatel pühendunud vabal ajal saalihokile. Ja edukalt. Eesti koondise kaitsemängijana sai ta MM-võistlustel B-divisjonis viienda koha. Maailma reitingus seisab Eesti 15. pulgal.
Vanale armastusele truu
Albertville’is osalenud meessportlastest on paljud jäänud spordiga tänaseni seotuks. Hillar Zahkna on Eesti laskesuusatamise koondise peatreener. Kristjan Ojal läheb juba kümnes aasta laskesuusatajate alaliidu peasekretärina. Kalju Ojaste juhendab Eesti juunioride suusakoondist ning on treenerina ametis ka Oti spordiklubis ja Audentese spordikoolis.
Jaanus Teppan, kes juhendas mulluse kevadeni kolm hooaega Türgi suusakoondist, tegutseb nüüd spordiseltsi Sparta treenerina. Urmas Välbe on ametis Eesti murdmaakoondise hooldemehena ja Jaak Mae isikliku määrdemeistrina.
Mitu eksolümpialast tegutseb spordiäris. Allar Levandi on Tallinna ja Tartu kaupluste A&T Sport üks osanikke. Ago Markvardtile kuuluvad kompanjoniga kahe peale kauplused Exit Sport Tallinnas ja Pärnus ning nn alternatiivspordi varustust müüvad DC Plussi kauplused pealinnas.
Saku vallas Tänassilmas elav Peter Heli esindab koos äripartneriga Eestis ujumis- ja rannavarustuse brändi Arena. Nelja lapse isa Aare Tamme müttab lumetraktorite ja -kahuritega nii kodukandi Otepää külje all Väiksel Munamäel kui ka Ukraina suusakeskustes Kiievis ja Tsernovtsõs. «Kõik ei saa pankuriteks hakata,» ütleb ta, «keegi peab lund ka tegema.»
Kes peremees, kes tööta
Mitmed endised olümpialased tegutsevad muudel ärialadel. Taivo Kuus on Võrumaal platside ja teede ehitust ja kaevetöid teostava OÜ Aigren projektijuht. Urmas Kaldvee töötas mitu aastat Saksamaal, Soomes ja Rootsis ehitustel, aga sealse majanduselu seiskumise sunnil naasis Eestisse ning veedab nüüd päevi Võrumaal Vastseliinas oma metsa harvendades. «Töödega on kitsas,» tunnistab ta. Ent n-ö vana rasva pealt kuulub ta omaealiste hulgas Eesti laskesuusatajate tippu.
Aivo Udras peab koos endisest tippsuusatajast naise Silja Suijaga Võru külje all Tamula järve kaldal mitmest hoonest koosnevat Kuninga turismitalu. Lisaks on nad korda teinud Haanja puhkekeskuse, mis seisis kümme aastat tühjana. Samuti kuuluvad neile Silja Spordi kauplused Tartus ja Võrus. Tagatipuks kasvatavad nad nelja last, kellest väikseim sündis alles mullu juulis.
Tallinlane Toomas Tiru tegutses varem transpordi- ja logistikaäris, aga praegu on töötu. Kuigi ta ei näe, et töölootused sel aastal paraneda võiksid, tunneb ta rõõmu pojast (1,5) ja tütrest (8), kellega saab nüüd rohkem koos olla. «Nii on elu läinud, ei ole mõtet taga nutta,» lausub ta. Vaba aega sisustab Tiru kalapüügiga. Sel aastal on ta jõudnud juba viis korda Peipsil käia.
Ainsana on Albertville’i olümpialastest silmapiirilt kadunud Elmo Kassin, kes Postimehe ajakirjaniku Nils Niitra seitsme aasta taguse uurimistöö andmeil pages pärast siinsete äride nurjumist Ameerikasse. Arteri e-kirjale Kassin ei vastanud.
Tulemused
Eesti sportlased Albertville’i
taliolümpial 1992
Iluuisutamine
Olga Vassiljeva – 21.
Sööstlaskumine
Aare Tamme – 30.
Kahevõistlus
Allar Levandi – 6.
Ago Markvardt – 23.
Peter Heli – 31.
Toomas Tiru – 42.
Laskesuusatamine
Hillar Zahkna – 27., 34.
Urmas Kaldvee – 31., 48.
Kalju Ojaste – 37., 59.
Kristjan Oja – 57.
Aivo Udras – 61.
Krista Lepik – 11., 42.
Jelena Všivtseva – 30., 39.
Eveli Peterson – 36., 58.
Murdmaasuusatamine
Elmo Kassin – 18., 22., 45.
Andrus Veerpalu – 21., 42., 44.
Urmas Välbe – 28., 33., 41.
Jaanus Teppan – 31., 39.
Taivo Kuus – 60., 67.
Piret Niglas – 38., 39., 45., 48.