Vapper naine – luumurru ja haiguse kiuste täna stardis

Jalaluumurrust ja äsjapõetud haigusest hoolimata püsib täna 26-aastaseks saava laskesuusataja Eveli Saue näol naeratus. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Mida tunneb sportlane, keda tabavad nelja aasta tähtsaima võistluse eel üha uued tagasilöögid – laskesuusataja Eveli Saue teab.

Detsembris murdis ta õnnetult jalaluu, mõni päev enne olümpiat veetis aga paar päeva haigevoodis.

Kuidas raske vigastus ning kerge haigus tegelikult sportlast räsisid, selgub Eesti aja järgi laupäeva hilisõhtul. Igatahes ootab sellele küsimusele vastust ka Saue ise. Neljapäeva õhtul koos koondisekaaslastega ajakirjanike arupärimistele vastates tunnistas ta, et pärast väikest pausi suusarajal tiirutades polnud tunne just kõige lennukam.

«Loodetavasti oli see tingitud alla sadanud lörtsist, mitte põetud haigusest,» lausus Saue, kes ainsana istus pressikonverentsi ruumiks kohandatud jahedas telgis, karvamüts peas. Niigi kurnatud tervisega ei tasu mängida.

Püüdis toetajaid säästa

Mis haigus teda olümpiakülas tabas, ei osanud Saue öelda. «Võimalik, et see oli mingi viirus, aga võis olla ka segu reisiväsimusest ja siin kõikjal ruumides puhuvast tuulest,» mõtiskles ta. «Ühel õhtul tõusis palavik 37,5 kraadini ning püsis sellisena terve järgmise päeva. Tundsin end suhteliselt nõmedalt.»

Saue püüdis oma toetajaid haiguse-juttudest säästa, vaikides sellest isegi oma blogi veergudel. Enda sõnul ei soovinud ta kelleski ärevust tekitada, pühendades haigusesse vaid sellega seotud inimesi. Avalikult rääkis ta tõbisest olekust alles pärast seda, kui uudis oli imbunud meediasse.

Kuigi korraks jõudis avalikkuse ette ka võimalus, et Saue jääb olümpia avadistantsist kõrvale, osutus see teade ennatlikuks. Piiga sõnul pakub laskesuusatamine võimaluse, et isegi mitte just ideaalse sõidu korral võib puhta laskmisega kõrgele kohale jõuda. Pealegi tähendanuks sprindist loobumine automaatselt ka jälitussõidust eemale jäämist.

Kolm on kohtu seadus

«Panna kõik ühele kaardile – distantsile – ning just sellel päeval ei tule laskmine välja…» jättis ta lause lõpetamata. «Oleks pikk sõit programmi esimene võistlus, võinuks küll loobumisele mõelda.»

Täielikult pole paranenud ka Saue jalg. Niisama seistes ei tunne ta vähimatki ebamugavust, suusatades annab aga hiljuti vigastatud koht end tunda. Kuid vaatamata kõigele püsib vapra sportlase näol naeratus. «Olin detsembris juba ülemäära kurb, nüüd püüan rohkem rõõmustada,» märkis ta.

Optimismiga vaatas olümpiastartide poole ka Eesti naiskonna teine number Kadri Lehtla. Kahel viimasel tiitlivõistlusel oma hooaja parimate kohtadeni jõudnud naine loodab traditsiooni jätkumist. «Kolm on ju kohtu seadus,» viitas ta vanasõnale. «Treeningutel sujus kõik plaanipäraselt ning kogu vajalik töö on tehtud. Samas vaimus jätkates on lootus jõuda korralike tulemusteni.»

Laskesuusatamise naiskonna pesamuna Kristel Viigipuu kinnitas, et saab olümpiamelus hästi hakkama, ent maailma parimate nägemine tekitab omapärase tunde. «Nii kõrgel tasemel naisi on jube vaadata – nii jube!» lausus ta ning lisas naerdes, et näeb kuulsaid kaasvõistlejaid koguni öösel unes.

Laskesuusatajad tegid bändi

Eesti meeslaskesuusatajad veedavad Vancouveris olümpiastartideks valmistudes lõbusalt aega – näiteks Kauri Kõiv ja Martten Kaldvee tegid oma bändi. «Martten mängib kitarri ja mina taon trumme,» rääkis Kõiv.

Tegelikult pole mehed siiski päris pillimängu ära õppinud, vaid kogu tegevus käib Playstationi mängu abil, kus tuleb esitada ansambli The Beatles loomingut.

«Oleme selles juba päris kõrgel tasemel – sarnaselt laskmisega kusagil 80 protsendi peal,» selgitas Kõiv lõbusalt. Proovitud on ka kaasaegsemat loomingut, ent see ei tulevat meestel sugugi nii hästi välja.

Pillimängu kõrval valmistutakse ka olümpia avavõistluseks ning meeste endi sõnul sujub kõik hästi. «Tööd on kõvasti tehtud, nüüd ootan pidupäeva – olümpiavõistlust,» märkis tänavu korra MK-etapil seitsmenda koha saanud Kaldvee. «Hooaja eel tekkisid pinged, kuidas olümpiale saada, kui koht oli käes, vabanesin ka pingetest.»

Detsembris Eesti laskesuusatamise ajalugu teinud ning MK-etapil koguni teise koha noppinud Roland Lessing nentis, et pärast sähvatust pole konkurendid teda teise pilguga vaadanud. Enesekriitilise mehe sõnul ei andnud järgmiste startide nigelad kohad selleks vähimatki põhjust.

Lessing ei uskunud ka seda, et konkurendid kahtlustaksid teda hämamises. «Raske on hämada, kui ise oled häma,» tõdes ta ning lisas, et ei oska midagi öelda ka Whistleri laskesuusatamise staadioni kohta. «Laskmises olen tegelikult saabas, seda asja ma ei oska. Mõnikord on see lihtsalt välja tulnud.» (PM)