Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/09/309261t1h3f19.jpg)
Täna varahommikul sammus laskesuusataja Roland Lessing, uhke sinimustvalge lipp käes, Vancouveri olümpia avatseremoonial. Sellega jätkab ta Ants Antsoni, Allar Levandi, Kalju Ojaste ja Eveli Saue taliolümpialippurite nimekirja.
Kahel viimasel olümpial on lipukandmise austav ülesanne olnud laskesuusatajatel. Ei Saue ega ka Ojaste jõudnud nendel tiitlivõistlustel oma unistuste tulemuseni.
Ometi ei mõelnud Lessing kaua, kui talle tehti ettepanek lippu kanda. Vastupidi: talle oli see suur au.
Seda enam, et see on kahel olümpial võistelnud mehe jaoks esimene kord avatseremoonial osaleda.
«Tavaliselt on avamine olnud päev enne minu esimest võistlust ja seetõttu pole ma varem seal osaleda saanud,» sõnas Lessing, kes teeb oma esimese võistluse pühapäeval 10 km sprindis. Selle tulemust ei tea täna veel keegi, küll aga teatas Lessing ise, et tahab Eestit väärikalt esindada.
Kuidas on teised taasiseseisvunud Eesti taliolümpia lipukandjad oma kodumaad esindanud?
1994. aasta Lillehammeri olümpial kandis sinimustvalget Calgary olümpiapronks Allar Levandi, kes toona sai meeskonnavõistluses neljanda ja individuaalselt 12. koha. Olümpialippuri ülesannet täitis ta ka 2002. aasta Salt Lake City olümpial, kuid siis juba treenerina.
Kui Levandile uuesti samasugune pakkumine tehtaks, oleks ta meeleldi nõus. Nagu Levandi varem ajakirjanduses avaldanud: «Kaks pakkumist, millele kunagi ära ei öelda, on Hundisilma talu jaanituli ning presidendi vastuvõtt. Olümpialipu kandmine kuulub samasse kategooriasse.»
1998. aasta Nagano olümpial oli lipukandja laskesuusataja Ojaste, kes toona piirdus 44. kohaga.
Hiljem tunnistas Ojaste, et lipu kandmine vajutas tema võistlusele valusa pitseri. «Mulle tundus, et pean lipukandmise au välja teenima, ning seetõttu tekkis aukartus. See tegi ärevaks ja ma ei suutnud enam jõuproovile keskenduda,» tunnistas Ojaste Postimehele.
2006. aasta Torino olümpial oli Eesti lipp tollal küllaltki vähetuntud 21-aastase laskesuusataja Saue kätes. Tema parimaks jäi sprindivõistlusel saadud 47. koht. «Ega ma eriti ei tahtnud lippu kanda,» meenutas Saue. «Aga kuna muud võimalust polnud, ei jäänud midagi üle. Teadsin, et sain olümpialippu kanda vaid seetõttu, et kedagi teist polnud panna.»
Saue usub, et tippvõistluseks valmistuvale talisportlasele ei mõju lipukandmine kuigi hästi. Vähemalt Torino olümpia oludes oli see nii. «Elasime toona mitme sõidutunni kaugusel Torinost ja jõudsime avatseremoonialt alles öösel koju. Minu enda tulemused tegelikult selle taha ei jäänud, sportlik vorm oligi selline,» tõdes Saue.