Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/02/15/312150t1h4d35.jpg)
20-kuune Victoria Kris istub täna õhtul Whistleri lähedal asuvas külakeses vanaema Rutiga teleri ette ja asub jälgima oma ema Kristina Šmigun-Vähi võistlust.
Ilmselt tajub isegi Victoria Kris tänase päeva tähtsust. Just selle päeva pärast muutus aasta tagasi tema elurütm kardinaalselt. Ühtäkki tekkisid päevaplaani lennureisid ühest laagripaigast teise, igapäevased treeningute jälgimised ja võistlused.
Ent ükski neist pole olnud nii oluline kui tänane naiste 10 km vabatehnikasõit. See on sõit, mis tõi Victoria Krisi ema Kristina Šmigun-Vähi tagasi tippsporti. Tagasi ränkraskete treeningute, valusate loobumiste ja väikeste võitude juurde.
Lühikese eluea jooksul on Victoria Kris juba näinud oma ema MK-sarja 25. kohal, näinud teda poodiumi madalaimalt astmelt lehvitamas ja teda ka haigusest nõrkenuna Otepää rajal võitlemas. Aga ta pole teda veel kunagi võitmas näinud. Pole näinud teda kuldmedalit vastu võtmas. Kas täna näeb? Kas täna täitub ema unistus võita kolmas olümpiakuld?
Praegu ei tea veel mitte keegi nendele küsimustele vastust. Küll aga teavad nii Kristina Šmigun-Vähi, tema isa Anatoli ja abikaasa Kristjan-Thor, et selle kulla nimel on tehtud kõik, mis võimalik.
Šmigun-Vähi tegi viimasel ettevalmistusjärgul kõike samamoodi nagu enne Torino olümpiat. Kogu plaan oli sama. Pisiasjadeni välja. Eelmisel esmaspäeval tegi ta Itaalias Santa Caterinas samasuguse kontrolltreeningu nagu neli aastat tagasi. Tõsi, seekord oli viiekilomeetrise ringi asemel pool kilomeetrit pikem distants. Ent ajaline võrdlus polnudki eesmärk. Eesmärk oli nädal enne esimest starti seisundit kontrollida. Tõsisem töö oli ju tehtud juba varem.
«Kristina kontrolltreening läks täpselt nii, nagu minema pidi. Õnneks polnud ta veel väga hea. See oleks meid murelikuks teinud,» sõnas Kristjan-Thor Vähi, kelle sõnul tuleb õiget lennukust päev enne starti tunda. Siis on kõik õigesti tehtud.
Ent isegi sellest ei pruugi piisata. Lahtisi küsimusi on veelgi – nii nagu spordis ikka. Mis vast kõige olulisem, milline ilm valitseb võistluspäeval.
Kui on plusskraadid, muutub rada pehmeks supiks, kui aga miinuskraadid ja külm ilm, tuleb läbida jäine ja ülikiire rada. See aga sobib eelkõige sprinterlike kalduvustega sportlastele. Rada läbitakse ligi viis minutit kiiremini kui tavaliselt. «Mida kõvem ja jäisem rada, seda raskem meile. Parem oleks juba supp, pudru, pehme rada. Tavaline suusailm oleks ka veel sobilik,» rääkis Vähi.
Ilmaennustus lubas ööseks miinuskraade. See omakorda peaks raja tänaseks võistluseks ebasobivalt jäiseks muutma. «Ilmaennustus? See ei maksa siin midagi! Olud vahetuvad väga kiiresti. Äkki hakkab hoopis vihma sadama? Või lund? Niiskus tõuseb, olud muutuvad taas,» pajatas Vähi.
Kui ilmaennustus peab siiski paika, tuleb võistlus ülitihe. Iga sekund võib maksta kulla, hõbeda või pronksi… Nagu naiste koondise treener Kalmer Tramm ennustas: «Siis võib Kristina siin tulla nii olümpiavõitjaks kui ka saada kümnenda koha.»
Vasturääkivusi on veelgi. Whistleri vabatehnikarada on ülimalt tehniline ja võrreldes Torinoga märksa kergem. Šmigun-Vähi seevastu eelistaks raskemat rada. Sellist, kus ta saaks oma paremuse kindlalt maksma panna. Kus oleks palju tõuse ja mäkke ronimist.
«Kas rada sobib või mitte? Selles polegi küsimus! Kõige olulisem on see, milline on ilm. Sellest oleneb kõik,» rõhutas Vähi veel kord.
Kas sajab lund, vihma või ei saja üldse? Kas rada on jäine või pehme supp? Kuidas õnnestub suusavalik? Millises seisus on konkurendid? Need on küsimused, millele saab vastuse juba täna hilisõhtuks.
Asjatundjate luureandmed ütlevad vaid üht – norralanna Marit Bjørgen on üliheas seisus. Tema võitmine saab olema raske. Tormihoiatuse on andnud ka rootslanna Charlotte Kalla, kes võitis Canmore’i MK-etapil 10 km vabatehnikasõidu. Enda eest räägivad ka 1200 treeningutundi, mis on seljataga MK-sarja liidril poolatar Justina Kowalczykil.
Torino-aastal tegi Šmigun-Vähi väidetavalt 800 treeningutundi aastas. Ja võitis seejuures kaks kulda.
Tiimi kasutuses auto ja maja
Kristina Šmigun-Vähi elab koos teiste koondislastega Whistlerist viieteistminutilise sõidu kaugusel Brew Creekis. Tegemist on majutus- ja ajaveetmisasutusega, mida kohalikud kasutavad pulmapidude ja muude suuremate nädalalõpuürituste korraldamiseks.
Kahekordse olümpiavõitja pere kasutuses on üks väike maja, lisaks kuulub tiimile ka oma auto. Koos kahekordse olümpiavõitjaga sõitis Vancouverisse ka pisitütar Victoria Kris, ema Rutt, treenerist isa Anatoli ja abikaasa Kristjan-Thor Vähi. «Kogu pere on koos!» kirjeldas naiste koondise treener Kalmer Tramm. «Kõik nad paistavad väga rõõmsad ja heatujulised.»
Nii nagu teiste koondislaste, hoolitsevad ka Šmigunide toidulaua eest elupaiga kokad, kellele eestlased juhtnööre jagavad. «Toit on täiesti normaalne. Kurta ei saa,» sõnas Kristjan-Thor Vähi. «Mõnus ja rahulik koht – just seda Kristina praegu vajabki,» sõnas ta. (PM)