Surma jäljed – lilled ja must leinalint

Kanada fännist lumelaudur-tuletõrjuja-parameedik Derek, kes ka õnnetuse päeval oli tööl ning grusiin Nodar Kumaritašvilile esmaabi andis. Foto: Raigo Pajula

Kolm küünalt, lilled, kaks maskotti ja leinalint parameedik Dereki rinnas – see oli kõik, mis meenutas treeningul hukkunud grusiini Nodar Kumaritašvilit kelgutamise võistluspaigas.

Päike paistis, lapsed mängisid lumesõda, täiskasvanud tantsisid, mehed jõid õlut, sportlased kihutasid surmarajalt alla ja kaamerad filmisid. Nii nagu olümpiamängude kelgutamise finaalis ikka.

Ometi oli see finaal kuidagi teistsugune.

Oli see parameedikute rinnas olev must lint, vabatahtlike näost peegelduv kurbus või hoopis hõbeda võitnud sakslase David Mölleri pressikonverentsil valatud pisar? Või ehk hoopis surmapaiga raudpostide pehmendused? Lillebukett ja küünlad?

Parameedikuna töötav Derek nägi kõike pealt. Saatuslikul treeningupäeval seisis ta täpselt sealsamas, kus eilegi. Finišijoonest sadakond meetrit eemal. Surmajoonest pisut vähem. «Sa ju tead, et ma ei tohi juhtunust midagi rääkida. Pöördu meie pressiametnike poole. Meie jaoks on see teema keelatud,» sõnas Derek ja patsutas käega rinnas olevale leinalipukesele.

Silmist peegeldumas samaaegselt nii uhkus kui ka kurbus. «See oli väga traagiline sündmus. Eile hommikul mõtles keegi, et peaksime poisile kuidagi austust avaldama. Nüüd kanname kõik neid lipukesi,» rääkis Derek, pilk kaugusesse suunatud. «Usun, et see žest oleks poisile oluline. Vähemalt meie jaoks on see oluline.»

Temast paarkümmend meetrit eemal seisis helesinist vabatahtliku vormi kandev keskealine naine. Saatuslikul päeval polnud ta tööl. «Selles mõttes mul vedas. Seda kõike olnuks liiga kurb näha. Nii noor poiss,» sõnas oma nime mitte avaldada soovinud naine.

Sarnaselt teiste vabatahtlikega teadis ta täpselt, mida võistluspaigas pärast traagilist sündmust on muudetud. «Stardipaik on madalamale toodud ja finišikoridori metallpostidele on pandud pehmendused. Rada on turvalisemaks tehtud. Ilmselt enam turvalisemaks poleks saanud seda tehagi. See sport ongi ohtlik,» vuristas naine.

Ent kes on juhtunus süüdi? «Usun, et sellele küsimusele pole vastust. Selliseid asju juhtub.»
Seda viimast kordas hilisemal pressikonverentsil ka hõbeda võitnud David Möller. «See on nagu vormel-1 sari. Õnnetusi võib juhtuda. Selle eest pole keegi meist kaitstud. Nii kurb kui see ka poleks,» sõnas ta.

Kui temalt küsiti, kas ta mõtles sõidu ajal ka treeningul hukkunud grusiinile, langetas ta pea ja võitles pisaratega. Alles lühikese mõttepausi järel hakkas ta rääkima. «Loomulikult ma mõtlesin tema peale. See oli must päev kogu meie spordile. Pärast juhtunut läksime hotelli ja keegi meist ei suutnud teiste sportlastega sõnagi vahetada,» rääkis Möller.

«Enne sõitu ütlesin endale, et nüüd aitab. Ma pidin keskenduma oma võistlusele ja oma sõidule. Pärast sellist sündmust polnud kahtlemata kellelgi meist kerge,» jätkas hõbemedali võitnud sakslane.

Kelgutamise olümpiavõitjaks krooniti eile 20-aastane sakslane Felix Loch. Ta on sellega ajaloo noorim kelgutamise olümpiavõitja.  

KELGUTAMINE
Meeste ühekelk
1. Felix Lock (Saksamaa) 3.13,085 (aeg nelja sõidu kokkuvõttes), 2. David Möller (Saksamaa) +0,679, 3. Armin Zoeggeler (Itaalia) +1,290, 4. Albert Demtšenko (Venemaa) +1,320, 5. Andi Lengenhan (Saksamaa) +1,544, 6. Daniel Pfister (Austria) +1,641