Pärast autasustamistseremooniat sõnas Vancouveri olümpial naiste 10 km vabatehnikasõidus hõbeda saanud Kristina Šmigun-Vähi, et autasustamisväljak jättis meeldiva mulje ning reedel võiks seal uuesti kohtuda.
Kristinal medal kaelas – reede õhtul kohtume samas kohas uuesti!
17. veebruar 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nagu auto alla oleks jäänud,» sõnas Šmigun-Vähi oma kaelas olevat hõbedast medalit vaadates, ent lisas kohe: «Ei, tegelikult on see väga ilus.» Pärast kaheaastast pausi tippsporti naasnud naine lasi hellalt näppudega üle väärismetalli ning naeratas.
Eestlaste kangelanna tunnistas, et tavaliselt ei paku autasustamised talle kuigi erilist emotsiooni, ent seekord oli kõik teisiti – ilmselt seepärast, et tseremooniaväljakule astudes silmas ta kohe oma tütart Victoria Krisi. «Ta istus oma issi kukil ja lehvitas. Lehvitasin muidugi talle vastu,» õhkas õnnelik naine.
Poolenisti naljatades rääkis Šmigun-Vähi, et tal lasus kohustus olümpialt vähemalt üks medal noppida.
«Siia sõites sain nautida äriklassi mugavusi, end lennukis pikali lasta. Mõtlesin, et kuidas ma saan inimesi alt vedada, kui minu heaks on nii palju tehtud,» lausus ta ning tundis heameelt, et saab nüüd paar päeva puhata. «Kohe ei tahaks võistlusrajale tormata – esimene sõit oli nii valus.»
Loomulikult on lähimaks sihiks selle olümpia distantsid, edasi tuleb tuleva aasta MM Norras ning… Sotši olümpia aastal 2014. Šmigun-Vähi ei soovinud esmaspäeva õhtul selliste spekulatsioonidega kaasa minna.
«Kristina on öelnud, et Sotši läheb ta kindlasti – pealtvaatajana,» sõnas suusataja mänedžerist abikaasa Kristjan-Thor Vähi.
Sotši olümpiatalvel täituks Šmigun-Vähil 37. eluaasta. Suusamaailm on varemgi selles vanuses tippe näinud.
Kuid pereemana pole kõik nii lihtne. Karjääri nii pikaks venitamine eeldaks uusi kokkuleppeid ka lapsehoidja rollis ema Rutiga.
«Issand, mina küll ei jõua seda enam kaasa teha. Annan vist seepeale otsad,» lausus Rutt Šmigun, kui ajakirjanikud talle oma ideed tutvustasid.
Need olid abiliste reageeringud – Šmigun-Vähi pole ise selle hullumeelse idee kohta veel midagi öelnud.