Mardna pidas Kalla juttu jaburaks

Olümpiavõitja Charlotte Kalla vahetas liidritoolis istudes riideid. Paar päeva varem pidi ta end aga dopingukontrollide ees suisa alasti võtma. Foto: Raigo Pajula

Kaks päeva enne seda kui nooruke rootslanna Charlotte Kalla Kristina Šmigun-Vähi ees olümpiakulla võitis, sai ta dopingukontrollis ülimalt ebameeldiva kogemuse osaliseks, kirjutas Rootsi meedia üleeile.

«Mida kõike peavad tippsportlased üle elama?» Väidetavalt just sellise sisuga kirja saatis Kalla laupäeval Rootsi suusakoondise psühholoogile Lars-Erik Sandlerile.

Juhtunu jättis rootslannale lihtsalt niivõrd mõru mälestuse. Ta olevat pärast seda täiesti endast väljas olnud. Dopingukütid tegid 22-aastasele Kallale laupäeval üllatusvisiidi, mis võttis tavapärasest märksa kauem aega. Aga mitte selles ei seisnenud olukorra ebameeldivus.

Uriinikotikese otsingud

Pärast seda, kui Kalla oli andnud kõik allkirjad ja vajalikud proovid, olevat kontrollija käskinud tal end täiesti alasti võtta. Kalla täitis kuulekalt käsu.

Seejärel olevat kontrollija uurinud tema keha – eelkõige selleks, et teha kindlaks, ega ta uriinikotikest ei varja.  «Seekord võttis kogu protseduur kahtlaselt kaua aega. Mulle tundus, et mind otseselt kahtlustatakse dopingutarvitamises,» rääkis Kalla.

Aastaid Eesti Antidopingu Keskuse juhatajana töötanud Mihkel Mardna hinnangul tundub aga kogu Kallat puudutav uudis jabur. Ta nimetas seda täielikuks jamaks.

«Dopingukontrolli tehakse vastavalt reeglitele. Piltlikult öeldes peab sportlane proovi andmiseks püksid kuni põlvedeni maha võtma ja pluusi nabast pisut ülespoole. Seda ei saa nimetada sportlase paljaks kiskumiseks!

Seda tehakse sada protsenti kõikide sportlaste puhul,» sõnas Mardna. «Dopinguproovi reeglid nõuavad ette, et sportlasega samast soost oleval kontrollijal oleks võimalik tuvastada kustkohast uriin tuleb. Ma saan aru, et sportlase jaoks on see ebameeldiv.»

Samas ruumis viibida ja kogu protsessi tähelepanelikult jälgida on ülimalt oluline. Ajaloost on petturite meetodid ju hästi teada. Näiteks uriinikotikese kasutamisega jäi Ateena olümpial vahele ungarlasest kettaheitja Robert Fazekas, kes peitis pärasoolde kummikotikese, mis sisaldas dopingukontrollis nõutava määra uriini.

Väidetavalt kasutas sama võtet oma jalgpallurikarjääri ajal ka legendaarne Diego Maradona. Nüüd ei läheks see aga enam iialgi läbi.

«Mulle tundub, et kogu see Kalla uudis on ülepaisutatud. Kogu protsess on juba aastaid samasugune olnud. Võib-olla lihtsalt tema kui olümpiavõitja lubas endale rohkem emotsioone,» rääkis Mardna, kes rõhutas veel kord, et dopingukontroll on rangelt reglementeeritud. «Mingit katsumist ja paljaks kiskumist ei saa olla! Kontrollija ei tohi isegi kogumis- ja säilituspurki katsuda – sportlane ise tõstab need vajalikesse kohtadesse.»

Ka Eesti suusakoondise pesamuna Triin Ojaste oli üllatunud, kui kuulis, kuidas Kalla oma dopingukontrolli kirjeldas. Paar päeva tagasi tegi noor eestlanna läbi sama protseduuri. Temal kulges kõik hästi – kontroll oli viisakas ja alasti ei palutud end võtta. Ühtekokku kulus Ojastel proovi andmiseks maksimaalselt 40 minutit.

«Dopinguproov on iseenesest juba niigi ebameeldiv, sest keegi vaatab täpselt pealt, kuidas sa püksid alla lased ja purki urineerid. Ja kui veel täiesti alasti palutakse end kiskuda… Hirmus,» sõnas Ojaste.

Kalla kiitis heaks?

Kalla ise kinnitas pärast kullasõitu Rootsi ajalehele Expressen, et jutt vastab tõele. Samas ei tahtnud ta seda suure kella külge panna. «See on hea ja näitab, et dopingukütid teevad oma tööd täpselt,» kommenteeris ta diplomaatiliselt.

Ajalehes Expressen andis Kalla juhtunule kommentaari ka Rootsi Olümpiakomitee presidendi Karin Mattsson Weijber, kes nimetas dopingukontrollide meetodit ebainimlikuks.

«Dopingukontrolli tuleks teha lugupidavalt. Kunst patustajate püüdmiseks peaks olema see, et ühelt küljelt ollakse sammu võrra ees ja teiselt poolt koheldakse tippsportlast siiski austusega,» sõnas Weijber. «See ei olnud Charlotte’i jaoks positiivne kogemus, usun, et kõik mõistavad.»