Tartu maraton pakub kuhjaga katsumusi

Maratoonarid suusarajal.

FOTO: Margus Ansu.

Ehitusettevõtjana tegutsev Pait Hirv elab Tallinnas, aga Tartu maratonile ta homme hommikul nii kaugelt küll kohale sõita ei kavatse. Tema stardib Otepää poole Võrust, kuhu saabus juba eile.



Arvestades tuule ja lumega ähvardavat ilmaennustust, peab Hirv (39) maratonipäeva varahommikul ligi 240-kilomeetrise teekonna ettevõtmist Tallinnast talvepealinna ülemäära kulutavaks katsumuseks.



«20 protsenti energiat paned autosõidu peale,» märgib ta. «Pärast seda oled emotsionaalselt nii läbi, et raske on starti minna.»



Paraku ei saa sugugi kõik, kes kavatsevad homme kell üheksa Otepäält Elvasse 63-kilomeetrise suusasõidu ette võtta, endale samasugust luksust lubada nagu Hirv. Aga vast ei ole nende eesmärgid ka sama kõrged kui temal.



Hirv, kes mullusel Tartu maratonil sai 3:21.42ga 68. koha, soovib esisajasse mahtuda ka sedapuhku, olgugi et stardinimekirjast vaatab vastu eelmisest aastast palju pikem tippsuusatajate nimestik.



Märgatavalt pikem on kogu tänavune stardiprotokoll, millele maratoni korraldajad pärast 6500 numbri väljastamist joone alla tõmbasid. Mustal turul küündis nädala teises pooles stardikoha hind juba 1500 kroonini.



Põrgulik katsumus


Ent Eesti taasiseseisvusaja suurim hulk rahvaspordi tähtsündmusele saabujaid ei jäta kahtlust, et paljud suure hurraaga nime kirja pannud ei anna endale tegelikult aru, mis neid homme ees ootab. Eriti ilmaoludes, mis tõotavad eilse prognoosi kohaselt vähemalt pühapäeva hommikuni tuisku ja uut paksu lumekatet, mis muudab suusaraja pehmeks, eriti osalejate rivi teisele poolele.



Selleks et keerulistes ilmaoludes ja enneolematult suure rahvavoolu keskel üleliia närveldama ei peaks, hakkab Kraft Foods Eesti ärijuht tallinlane Alar Savastver (40) Viljandist ämma juurest Otepääle sõitma varuga, et jõuaks kaks tundi enne starti Tehvandi staadionile.



Hommikul kella poole kuue ajal sunnib ta end sööma kausitäie putru ja paar võileiba, millele rüüpab peale kohvi. Sundima peab seetõttu, et nii varakult keha veel magab. Aga tühja kõhuga starti minek on suuremaid vigu, mida võib maratoni eel teha.



Tartu maratoni kolmekordne võitja Raul Olle (42) soovitab kaugemalt tulijail pärast varast hommikusööki autosõidu ajal hiljemalt kaks tundi enne starti kõhtu täita banaanide või müslibatoonidega. Ka pool tundi enne stardipaugu lajatamist peab ta mõistlikuks energiavarusid veel banaani või batooniga tugevdada, lisaks vähemalt pool liitrit juua.



«Kõige halvem, mida maratonil teha,» hoiatab ta, «on kulutada energiat sellele, et end soe hoida.»



Pea püsigu soe


Kogenud maratoonarid teavad, mida pikaks katsumuseks tuule ja külma käes selga tõmmata.



Kõrget kohta püüdev Hirv paneb punase suusakombinesooni alla vaid Crafti tuulekindla pesu. Tema konkurent Savastver, mulluse Tartu maratoni 54. lõpetanu (3:18.44), määrib sooja hoidmiseks tuuletõkkega pesu all reielihased ja õlad vaseliiniga, mis tema tähelepanekuil aitab külmas energiakadu vähendada.



Mõlemad mehed tõmbavad pähe kas suusamaski või bufi, mis kaitsevad külmas tuules kõrvu, kaela ja osalt ka põski.



«Pigem olgu pea natuke soe kui külm,» lausub Hirv, «sest ega sõidu ajal ju teist mütsi pähe tõmmata saa.»



Paslikku riietust leida saab olema üksjagu keeruline, tunnistab Olle. Igal juhul peab ta lihtsurelikel mõistlikuks tõmmata pesu ja dressipluusi peale vest, mis aitab keha soojas hoida, ning panna kätte piisavalt paksud kindad, et sõrmed külmetama ei hakkaks.



Aga liiga paksult, nii et hirmus palav võib hakata, ei maksa Olle sõnul ka riietuda.



«Vedelikukaotus on higistades suur ja mõnikord ei jõua seda juues kompenseerida,» manitseb ta. «Siis tekivad hüpoglükeemia ilmingud.»


Need tunnete ära loiduse, südamepekslemise ja peavalu järgi. Halvemal juhul oksendate.



Naine annab jõudu


Selleks et energiavarud tilgatumaks ei ammenduks, võtavad esisajasse pürgivad Hirv ja Savastver kaasa paar geeli, mida iga poole tunni tagant suhu pigistada. Erinevalt paljudest teistest tugevatest harrastajatest nemad joogivööd rajale kaasa ei tassi, kuid ühestki toitlustuspunktist joomata nad mööda küll ei sõida.



Savastver loodab, et abikaasa saab sõita autoga paari punkti teda pudelist jootma. Eelmisel aastal sai ning jook koos naise ergutusega andis mehe sõnul talle märgatavalt lisajõudu.



Samas soovitab Hirv joogitopsi haarates ettevaatlik olla, et vedelik üle ääre ei loksuks, sest kui kinnas saab märjaks, hakkab see külmas paratamatult jäätuma.



Olle paneb südamele, et iga osaleja, kes tunneb, kuidas jaks hakkab tasapisi raugema, mingil juhul kõigest väest edasi ei pressiks, vaid tempot tublisti alla laseks ja püüaks toitlustuspunktides, kui endal taskud tühjad, kiiremas korras energia­varusid taastada. Ise ta sel aastal enam võitu püüdma ei lähe.



Olle eesmärk on maraton väärikalt lõpetada. See tähendab: hea tujuga finišisse jõuda.



Kuidas Tartu maratonil ellu jääda?


•    Sööge hommikul putru moosiga ja juustuvõileiba, jooge apelsinimahla või kohvi.



•    Saabuge Otepääle hiljemalt tund enne starti.



•    Pool tundi enne starti sööge banaani, energiabatooni, jooge vähemalt pool liitrit.



•    Tehke soojenduseks vähemalt 10-minutiline jooks.



•    Riietuge kihiliselt, nii et juhul kui palav hakkab, saate midagi seljast võtta.



•    Kaitske külma tuule eest kurku ja kõrvanibusid.



•    Võtke rajale kaasa energiageele või batoone.



•    Jooge igas toitlustuspunktis mitu topsi.



•    Kurnatuse esimeste märkide ilmnemisel alandage kohe tempot ja täiendage kiiresti energiavarusid.



Allikas: Raul Olle

Tagasi üles