Šmigun-Vähi lahkus olümpialt. Ajutiselt

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui teised naised jätkasid võistlemist, jalutas Kristina Šmigun-Vähi pettunult, suusad näpus, tagasi suusastaadioni poole.
Samal ajal kui teised naised jätkasid võistlemist, jalutas Kristina Šmigun-Vähi pettunult, suusad näpus, tagasi suusastaadioni poole. Foto: Raigo Pajula

Laupäeva pärastlõunal sõitis Kristina Šmigun-Vähi Vancouveri olümpia suusakeskusest Whistlerist minema. Muretsemiseks pole siiski põhjust – neljapäeval on ta tagasi ning laupäeval osaleb 30 km ühisstardist klassikasõidus.




Kuigi esmapilgul tundub selline käik üllatav, oli see Šmigun-Vähil ühe võimalusena mõttes juba enne olümpiat. Isegi elukoha broneering sai aegsasti tehtud – Whistlerist kolme autosõidutunni kaugusel asuvasse spaalaadsesse paika, kus erinevates saunades ja basseinis on võimalik väsinud lihastel taastuda.



«Juba Torino olümpial oli näha, et Kristina jäi võistluspaika liiga kauaks. Kasulikum on vahepeal olümpiamelust eemale pääseda,» selgitas suusataja mänedžerist abikaasa Kristjan-Thor Vähi. Lisaks kaasale pakub Šmigun-Vähile seltsi pisitütar Victoria Kris ning ema Rutt. Ülejäänud tiim jäi võistluspaika.



See ei tähenda aga sugugi seda, et Šmigun-Vähi veedab olümpia viimaseks distantsiks valmistudes aega ainult puhates. Väikesele reisile võeti kaasa ka suusad. «Suusatamise võimalus on siin täiesti olemas. Rajale pääsemiseks tuleb vaid veidikene autoga sõita.» teatas Kristjan-Thor Vähi.



Päev varem, Eesti aja järgi reede hilisõhtul tabas aga Šmigun-Vähit halbade asjade kokkulangevus. Sportlase lihased polnud veel avadistantsilt hõbemedali võitmiseks tehtud tohutust pingutusest taastunud ja kui siia lisada ka suuskade ebaõnnestunud määrdevalik, viiski kõik selleni, et Eesti suusakuninganna astus 15 km suusavahetusega sõidus pärast viit kilomeetrit pingutamist rajalt kõrvale.



Abikaasa sõnul ei elanud Kristina juhtunut kuigi sügavalt üle. «Kümnenda koha eest sõitmine poleks teda rahuldanud. Kui oli tunda, et seekord midagi ei tule, langetas ta kiire otsuse. Ilmselt seepärast polnud pettumus nii suur,» selgitas ta.



Vajanuks veel kolme päeva


Šmigun-Vähi tiimi arsti Mihkel Mardna sõnul näitab suusataja varasemate hooaegade analüüs, et pärast kõrge koha saavutamist võtab taas samaväärselt heasse seisu jõudmine kuus päeva. 10 km vabatehnika sõidu ja suusavahetusega sõidu vahele jäi aga ainult kolm päeva.



«Kui Torino olümpia välja jätta, on see alati nii olnud,» märkis Mardna. «Seega polnud asjade selline käik üllatus. Pealegi jäi Kristina baasettevalmistus veidike lühikeseks, täie pingega on ta treeninud ju vähem kui aasta.»



Kui aga Šmigun-Vähi seisund oli enne võistlust nii küsitav, kas siis üldse tasus reedel starti minna? Mõistagi lootsid sportlane ja tema abijõud, et taastumine on läinud kiiremini. Samas nentis Mardna, et kunstlikult on seda protsessi väga raske kiirendada.



«Kõik, mis teha andis, sai ka tehtud,» kinnitas tohter. «Eestist lahkudes kimbutas Kristinat kerge nohu ja köha, siin sai ta nendest hädadest lahti ning uskusime, et seisund on parem. Ta enda ootused ja lootused olid väga üles kruvitud.»



Määrde viimane kiht oli vale


Šmigun-Vähi ütles pärast katkestamist lihtsalt: «Mul sattus olema kehv päev.» Tõepoolest, lisaks väsimusele vajutasid sõidule oma pitseri ka konkurentidega võrreldes halvemini libisenud suusad. «Suusk polnud selline, mis peaks olema võitjatel,» tunnistas ta.



Suuskade määrimisega tekkinud probleem ning tiimisisese vaidluse täpsed tagamaad jäidki lõpuni avamata. Otseselt ei süüdistanud määrdemehi ka Šmigun-Vähi. Samas on fakt, et suusad ei libisenud ning liidrite kannul püsimiseks tuli teha normaalsest tunduvalt rohkem tööd. Mardna sõnul oli Šmigun-Vähi teise ringi esimeste tõusude lõpus juba täiesti punases.


Seega imelik seis. Suusataja ei soovinud oma hooldetiimi süüdistada, samas andis halva libisemise kohta mitu konkreetset vihjet.



«Laskumiste peal libisesid igasugused tšainikud ka mööda,» nentis ta. Pisut hiljem tõstis aga esile norralanna Marit Bjørgeni võimalusi. «Tal olid väga head suusad,» tunnustas Šmigun-Vähi.



Omamoodi valasid õli tulle ka eestlanna tiimi määrdemehed. Suusapealik Raul Seema arvates tabas Šmigun-Vähit kuulsa norralase Petter Northugi efekt – määrde viimane kiht oli vale.



«See peab andma suusale lõpulibisemise. Enne starti oli just selle üle meil vaidlus – juhtisin tiimi tähelepanu, et see kiht ei kannata sõitu välja. Mind ei kuulatud!» rääkis Seema. Šmigun-Vähi tiimis langetab määrde valiku osas otsuse määrdepealik Oleg Ragilo.



Kuigi Šmigun-Vähi suusk oli seekord alla keskmist taset, et taha tiimi eestkõnelejad seda väga valjult välja öelda ning katkestamiseni viinud raskuste tagamaadest rääkides jõutakse ikka ja jälle tagasi sportlase seisundi juurde. Heas seisus oleks ta suutnud ka halbade suuskadega liidrite tempos püsida, kõlas üksmeelne arvamus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles