/nginx/o/2010/02/22/317830t1h0346.jpg)
Suusataja Andrus Veerpalu siirdub neljapäeval Vancouverisse oma kuuendatele olümpiamängudele enesekindlalt. Eesmärk end Tartu maratonil tühjaks sõita sai täidetud.
Andrus Veerpalu lendab olümpiale rahuliku südamega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval Vancouveri olümpial 50 km ühisstardiga klassikastiilis sõidetaval maratonil kõrgeimate sihtidega startiv Veerpalu püsis Tartu maratonil kogu aeg pildil, hoides pöidlahoidjate meeli ärevil.
Alles viimasel kilomeetril, kui esikoha nimel olid võitlema jäänud üheksa kanget, pudenes Veerpalu kullakonkurentsist. «Tasasel maal on maratonisõitjad paaristõugetes minust üle,» nentis parimale eestlasele Priit Naruskile järgnenud Veerpalu.
Teist aastat järjest esikoha Norrasse viinud ja võidu eest 5000 eurot (ligi 80 000 krooni) kasseerinud Anders Auklandile 23 sekundit kaotanud Veerpalu üritas pärast esimest vahefinišit Matul konkurentidele kandu näidata, kuid veendus kiiresti ürituse mõttetuses.
«Proovisin jalga ja tahtsin, et juhtgrupp väiksemaks läheks. Üksi polnud aga mõtet eest ära sõita, sest rada oli lund täis ja libisemine seetõttu kehvem. Hea oli enne olümpia maratoni pundis sõitmist proovida,» selgitas Veerpalu.
Enne äralendu kavatseb Veerpalu korralikult taastuda ja väga hea enesetunde korral ka paar kiirustreeningut teha. Kuigi viimases treeninglaagris Davosis pidi 39-aastane sportlane kõhutõve tõttu paar harjutuskorda ära jätma, oli vanameister optimistlikult meelestatud. «Kui taastumine kulgeb hästi, peaks kõik korras olema,» lisas ta.
Veerpalu on televiisori vahendusel hoidnud silma peal olümpial toimuval ning tutvunud arvutiekraanil maratonirajaga.
«Kuigi ühisstart ei kuulu mu lemmikute sekka, on asjaolude kokkulangemisel võimalik eest ära sõita,» rääkis Veerpalu. «Rada on raskem kui suusavahetusega sõidus. On mõnusaid tõuse, palju kurve ja astumisi.»
Parim naine Tartu maratonil oli 37ndana finišijoone ületanud norralanna Sandra Hansson, edukaimaks eestlannaks tõusis 4. koha saanud Kaili Sirge.
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk tõstis võistlusjärgsel pressikonverentsil käed taeva poole ja tänas kõigevägevamat suurepärase ilma eest.
«Jätkunuks laupäevane torm, oleksid mu juuksed hallid ja ma ei julgeks mütsi peast võtta, kuid nüüd tuleb seda suurepärast tööd teinud rajameistrite ja teehooldajate ees teha,» lausus Kelk ja asetas tuttmütsi lauale.
Kui öö otsa tööd teha rassinud rajameistritele jagas Kelk ohtralt kiidusõnu, siis politsei panus võinuks tema hinnangul olla suurem.
«Saan aru, et ajad on rasked, kuid politsei alahindab Tartu maratoni,» ütles Kelk. «Politsei missioon ei tohiks olla ainult pättide püüdmine. Tartu maraton on väljunud Lõuna-Eesti raamidest, politsei peaks seda võtma kui üle-eestilist operatsiooni. Liiga suur osa liikluskorraldusest on korraldajate õlul.»
Tänavu pani end maratonile kirja 6500 suusasõpra. Kelk avaldas lootust, et kevadel saab ta välja hõigata uue tähise – rajale lubatakse 8000 inimest.