Kanada iluuisutaja Joannie Rochette’i tragöödia on pannud uisutajaid unustama kõik muu ning ulatama abikäe ema leinavale 24-aastasele piigale.
Kanada uisutaja tragöödia liidab olümpialasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rochette’i vanemad jõudsid laupäeva õhtul olümpialinna Vancouverisse, kui tema ema tabas ootamatult südamerabandus ning arstid ei suutnud 55-aastase naise elu päästa. Sellest hoolimata otsustas mullune MM-hõbe, et teeb siiski homme algaval võistlusel kaasa.
Kanada Uisuliidu tegevjuhi William Thompsoni sõnul on väga paljud olümpialased juba Rochette’ile kaastunnet avaldanud ning oma abi pakkunud.
Noore tütarlapse suur isiklik tragöödia liigutas ka meeste üksiksõidus hõbemedaliga leppima pidanud Jevgeni Pljuštšenkot. «See on täiesti šokeeriv uudis,» sõnas Pljuštšenko. «Ma ei sooviks kellelegi sellist kohutavad olukorda, millesse Joannie sattunud on. See, et ta otsustas võistelda, on temast erakordselt tugev, kõik seda ei suudaks. Usun, et ta esitab kavad oma ema mälestuseks.»
«Olen tema üle uhke, et ta otsustas võistelda,» avaldas suureks kullasoosikuks peetava korealanna Yu-Na Kimi kanadalasest treener Brian Orser. «Teda toetavad nii tema sõbrad, tiimiliikmed, treener kui ka miljonid fännid. Usun, et ta leiab endas jõudu hästi uisutada.»
Kim ise kuulis kurba uudist treeningule jõudes. «Mul on äärmiselt kahju, loodan, et ta suudab sellega hästi toime tulla,» lausus ta.
Rochette’i koondisekaaslane Cynthia Phaneuf tunnistas, et oli tõsiselt üllatunud, kui Rochette vaid mõned tunnid pärast ema surmast kuulmist treeningule ilmus. «See on õudne, miski pole hullem kui emast ilmajäämine, sellistel hetkedel alles mõistad, kui tähtis pere sinu jaoks on,» rääkis Phaneuf. «Joannie on väga vapper, et ta üldse trenni tuli. Ta on nii tugev.»
Kanada Uisuliidu teatel abistab Rochette’i spordipsühholoog Wayne Halliwell, lisaks on tal kokku lepitud jutuajamine endise kujundujuja Sylvie Frechette’iga, kes paraku sarnase traagilise sündmuse läbi elanud – nädal enne 1992. aasta Barcelona olümpiamängudele sõitmist leidis Frechette kodust oma kihlatu Sylvain Lake’i surnukeha, hiljem selgus, et mees oli teinud enesetapu. Frechette otsustas siiski olümpial võistelda ja mitte ainult – ta võitis kuldmedali.
«Kui seda uudist kuulsin, tundsin kohe, nagu oleksin 17 aastat ajas tagasi läinud,» tunnistas Frechette. «Olen üsna kindel, et Joannie tunneb praegu, et ainus, mis tal jäänud, on uisutamine. Mina olin pärast juhtunut 24 tundi totaalses šokis. Ma ei suuda selgitada, kuidas ma sellest üle suutsin olla.»
«Olin täiesti tuim, valu oli nii tugev, et ma ei suutnud hingata,» meenutas Frechette läbielatut. «Aga soov elada sai minust võitu. Ja selleks pidin minema basseini, seal tundsin, et olen elus. Esimesel korral tuli ema minuga kaasa ja ta ütles, et kohe kui ma vette hüppasin, tuli elu minusse tagasi. Arvan, et uisutaja jaoks on jäähall sama tähendusega, mis bassein ujuja jaoks. See on kindel koht.»