Soome spordiasjatundja arvates saab soomlaste viletsa esinemise Vancouveris panna selle arvele, et ei ole neil psühholoogi kaasas.
Asjatundja: soomlased unustasid psühholoogi ja tulemusi ei ole
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. veebruar 2010, 07:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome olümpiakomitee kinnitusel on sportlaste psühholoogiliste vajaduste tarbeks hoopis preester, kirjutab mtv3.fi.
Jyväskylä ülikooli spordipedagoogika professori Jarmo Liukkoneni sõnul peaks olema enesestmõistetav, et suurtel spordiüritustel osalevad sportlased vajavad psühholoogi abi.
«Kõik riigid, kus tippsport on tasemel, kasutavad spordipsühholooge. Kasvõi naaberriigid Rootsi ja Norra,» selgitas Liukkonen.
Liukkoneni andmetel ei ole Soome sportlastel olnud psühholoogi alates 1968. aasta Mehhiko suveolümpiamängudest.
2000. aastatel on kasutatud psühholoogi abi aegajalt.
«Näiteks laskmismeeskonnal on psühholoog pidevalt võistlustel kaasas ja see kajastub ka tulemustes, mis on jätkuvalt head. Kõik on viidud väga treenerist sõltuvaks, kuid suurtel võistlustel peaks sportlaste ettevalmistusel mängima suurt rolli ka psühholoog,» lausus asjatundja.
Ta jätkas, et kui sportlane ei suuda pingete ja pettumustega toime tulla, siis ei ole ka tulemusi.
«Tunne, et kõik on võimalik, kaob. Siis tehakse asju jõuga ning tulemused on kesised või neid ei ole üldse,» selgitas Liukkonen.
Spordipsühholoog aitab sportlasel keskenduda protsessile, mitte tulemusele. Ehk teisisõnu, kui võistlus algab, siis ei pea mõtlema kuldmedalile, vaid distantsi läbimisele võimalikult efektiivselt ning seda nautima.
«Sportimist alustavad lapsed teevad seda rõõmuga ja mängeldes. Kuid vanemaks saades tulevad mängu medalid, sponsorid, meedia ja olümpiakomitee. Kogu ilu võib kaduda ning järele jääb vaid rühkimine ja etteantud plaan. Just siin astub mängu spordipsühholoog, kes peab sportlase uuesti tagasi tooma protsessi nautimise ja mängu ilu juurde,» jätkas spordipedagoogika professor.
Liukkoneni sõnul lähevad kõik võistlustele võidumõtetega, kuid võistluse alates peab pea tühjaks tegema ning keskenduma hetkele.
«Suusataja peab keskenduma kiiresti edasi liikumisele ning tunnetama oma keha igal hetkel. Suurt osa mängib loomulikult eelhäälestatus. Mida varem sportlane psühholoogilise ettevalmistamise nõksud selgeks saab, seda paremini suudab ta oma sooritust ellu viia,» nentis Liukkonen.
Suurvõistlustel esmakordselt võistleval noorel sportlasel võib seal toimuvast lausa silme eest kirjuks minna.
«Kuid kui psühholoogiline ettevalmistus on hea, ei lase ka noorsportlane ennast sellest segada ja keskendub oma etteastele,» on Liukkonen kindel.
Soomlastel on seni Vancouverist vaid üks hõbemedal lumelaua half-pipe sõidust.
Soome spordiasjatundjate sõnul olid soomlaste jaoks siiani kõige viletsamad taliolümpiamängud 1932. aastal Lake Placidis, kus võideti kolm medalit.