Kui pärast individuaalsprinti põlesid Anti Saarepuu silmad vihast ja igast tema liigutusest võis välja lugeda tahtmist paarissprindis end viimseni tõestada, siis pärast eilset võistlust oli mees äravahetamisi muutunud. Ta oli pettunud, kurb, ja samas ka üllatavalt apaatne.
«Ma ei jaksanud lihtsalt sõita. Rada oli raske – viimane ring tuli väga-väga raskelt. Jalad läksid krampi ja polnud enam mitte midagi head,» sõnas Saarepuu mornilt.
Nii tema kui ka Peeter Kümmel tõdesid, et OMi paarissprindi rada polnud sprinterite jaoks sobiv. Seetõttu oli enamik koondisi sprinteri kõrval välja pannud vähemalt ühe distantsimehe. Eestil polnud sellist meest kuskilt võtta.
«Sellise raja jaoks tuleks rohkem distantsitrenni teha. Väga raske rada, mis sprintereid ei soosi. Andsime mõlemad endast maksimumi, aga lõpuni sõita ei suutnud,» sõnas Kümmel. «Keha lihtsalt ei jõudnud tahtmisele järele.»
Eestlased said 17. koha. Võistluse võitis Norra (Petter Northug, Oeystein Pettersen), teine oli Saksamaa (Axel Teichmann, Tim Tscharnke) ja kolmas Venemaa (Nikolai Morilov, Aleksei Petuhhov).
Ka naiste distantsis oma poolfinaalis eelviimaseks jäänud ja kokkuvõttes 16. koha saanud eestlannad Kaija Udras ja Triin Ojaste tõdesid, et ei saa võistlusega päris rahule jääda.
«Tahaks ropendada, aga ei hakka. Esimene ring oli veel päris hea, aga siis lõid vanad hädad välja. Seest hakkas valus – kõht ja selg lõid krampi,» sõnas Ojaste. «Viimases vahetuses suutsin külje ka veel maha panna. Jalg oli tühi.» Naistest võitis Saksamaa (Evi Sachenbacher-Stehle, Claudia Nystad) Rootsi (Charlotte Kalla ja Anna Haag) ja Venemaa (Irina Hazova ja Natalja Korosteljova) ees.