Kas Veerpalu ja Mae teevad imet?

Pühapäeval klassikamaratonis kõrget kohta jahtiv Jaak Mae näitas teatesõidus korralikku minekut. Foto: Raigo Pajula

Eesti koondise peatreener Mati Alaver seisis Whistleri suusastaadioni ääres ja sõnas mõtlikult: «Karta on, et pühapäeval sajab lund. Ja see pole meie jaoks hea uudis – ilma vastu me ei saa.»

Hea uudis on see, et Whistleri ilmateade pole kuigi tihti paika pidanud. Lubatakse vihma – sajab lund, lubatakse lund – ei saja midagi. Ehk siis – midagi kindlat pole. Ilm võib muutuda.

Ent Vancouveri olümpia 50 km ühisstardist klassikasõidu eel on midagi, mis enam ei muutu. Need on Jaak Mae ja Andrus Veerpalu eesmärgid, rajareljeef, konkurendid ja meeste vorm. Ilmselt ei kahtle keegi, et medali võitmiseks peab kõik ideaalselt õnnestuma.

Ent milline on Mae ja Veerpalu vorm? OMi rajareljeef? Konkurendid? Sobivaim ilm? Postimees tõi välja medaliheitluseks vajalikud komponendid. Kõik nimetatud punktid on ühtmoodi olulised ja pole tähtsuse järjekorda seatud.

Nr 1 – seisund

Nii koondise peatreener Alaver kui ka Veerpalu ja Mae on tõdenud, et grupilt eest ära sõitmiseks on tarvis ülihead vormi. Pärast Otepää MK-etapi 2. ja 3. kohta oli Alaver veendunud, et Mae ja Veerpalu lähevad Van­couveriks veelgi paremaks. Kas ühisstardist sõidust medali võtmiseks piisavalt heaks, ei tea keegi.

Mõlemad mehed on olümpiaks valmistunud erineva mudeli järgi. Mae saabus olümpiale 18. veebruaril ja osales teatesõidus, kus ta oma esitusega peatreenerisse optimismi sisendas. «Jaak tegi hea sõidu. Tal on eeldused ka pühapäeval samasugune sõit teha,» kõlas Alaveri hinnang.

Veerpalu seevastu loobus teatesõidust ja osales Tartu maratonil. Vancouverisse jõudis ta alles 25. veebruaril. Päev varem tegi ta Otepääl tavapärase kontrolltreeningu, kui sõitis üheksa kilomeetrit 95-protsendilise jõuga.

Varasemate aastatega aegasid ei võrreldud, sest olud on alati väga erinevad ja see polnud ka treeningu eesmärk.

Küsimusele, milline on Veerpalu seisund, vastas Alaver napilt: «Annan teile täpselt samasuguse vastuse nagu Andrus mulle andis. Ta iseloomustas seda lausega: «Ei ole viga.»»

Alaveri sõnul tähendab see lause Veerpalu puhul suhteliselt positiivset hinnangut. 

Nr 2 – ilm

Ühisstardist sõidu puhul on ilmaolud üliolulised. Kui sajab värsket lund, on ükskõik kellel keeruline gruppi lahti vedada. Nagu ütles Aivar Rehemaa pärast teatesõitu: «Kui pühapäeval sajab samasuguseid lumememmesid, siis püsib grupp koos. Kõik jääb lõpu otsustada.»

Lõpukiirendus pole ei Veerpalul ega ammugi Mael aga noorte konkurentidega samal tasemel. Siis tõuseb suurfavoriidiks norralane Petter Northug, kes demonstreeris oma suurepärast minekut ka teatesõidus. Koondise peatreeneri Alaveri sõnul sobiks eestlastele kõige paremini, kui sajaks vihma. «Lumesajuga oleks sõit loterii, vihmaga oleks meil pisut kergem,» nentis Alaver.

Nr 3 – rajaolud

Rõõmustav on see, et Whistleri rajad sarnanevad pisut Salt Lake City ja Torino olümpia omadega. Tegemist on eestlastele sobivate raskete radadega, kus tõusule järgneb platoo, siis tuleb uus tõus, taas sirge ja tõus. «Võimalused eest ära sõita on loodud – tuleb olla mees ja need ära kasutada. Põhjust kurta ei tohiks olla,» sõnas naiste treener Kalmer Tramm.

50 km võistlus on jagatud kahe erineva ringi peale – üks on väga raske ja paljude tõusudega, teine pisut kergem. Mae sõnul on rada küll piisavalt raske, kuid palju sõltub ka rajameistrite tööst. Teatevõistluse ajal olla see ebaõnnestunud. «See oli ebaühtlaselt freesitud, põhi oli lauge. Samas tingimused on kõikidele samad. Mulle kui raskele mehele sobiks kõige paremini tugev põhi,» tõdes Mae.

Nr 4 – konkurendid

Vancouveri olümpia 50 km ühisstardist sõitu läheb Alaveri hinnangul 18 meest, kes võivad medaliheitluses kaasa rääkida. Põhifavoriitidena tõi ta välja soomlase Sami Jauhojärvi, tšehhi Lukaš Baueri, rootslased Johan Olssoni ja Anders Södergreni, norralased Odd-Bjørn Hjelmeseti, Jens Arne Svartedali ja Petter Northugi ning sakslased Tobias Angereri ja Jens Filbrichi. Ära ei tasuks unustada ka venelasi Maksim Võlegžaninit ja Aleksandr Legkovi. «Paneme sinna juurde ka Veerpalu ja Mae,» arvas Alaver, kelle sõnul saab sõidu käigu ennustamine raske olema. 

Nr 5 – taktika

Kas suurte riikide sportlased hakkavad koostööd tegema või mitte – selles on küsimus. Eestlased igatahes pole mingisugustes taktikalistes mängudes kokku leppinud.

«Selleks, et sõitu kontrollida, peaks olema väga heas seisundis. Aga ehk saan kuidagi ikka Jaaku või Andrust aidata,» vastas Rehemaa. Mae lisas: «Võin ju hakata ees tempot tegema, aga lisaks Andrusele tuleksid ka teised kaasa. Selliseid asju pole võimalik kokku leppida.»

Isegi kui eelnevad punktid soosivad eestlasi, ei pruugi sellest kõigest siiski piisata. Kõige tipuks tuleb võtta ka õiged suusad. Kas määrdega või määrdeta? Kas võitja või keskmike suusad?

Lõpetuseks tasuks vast märkida, et koondise peatreener Alaver on korduvalt öelnud, et nii väikse riigi jaoks on iga tiitlivõistluste medal väike ime. Jäägem siis seda imet ootama.