Lõpuni suures mängus, aga ikka medalita

Andrus Veerpalu andis lõpusirgel endast parima, kuid esikolmikusse siiski ei jõudnud. Foto: Raigo Pajula

Kõik läks nii, nagu suusaspetsid ja ka niinimetatud suusaspetsid olid ennustanud – olümpia ühisstardist maratonisõidus ei õnnestunud kellelgi üksi eest ära sõita ning vapralt liidrite hulgas püsinud Andrus Veerpalul nappis lõpuspurdiks teravust.

Vanameister Veerpalule tuleb au anda – omapärase stsenaariumiga sõidus, kus ta näis vahepeal juba peagrupist pudenevat, püsis ta tegelikult suures mängus viimase kilomeetrini. Korraks, umbes 700 meetrit enne lõppu kerkis Veerpalu koos ühe suursoosiku Petter Northugiga päris ette, ent viimasel tõusunukil nappis tal teravust ja ta lasi sakslase Axel Teichmanni ootamatule lõpuspurdile järgnenud paar konkurenti endast mööda. Suusastaadionile laskus Veerpalu seitsmendana, lõpusirgel sai ta veel mööda kukkunud Dario Colognast. Kuues koht. Hea saavutus, kas ka sportlase rahuldust pakkuv, on iseasi.

«Mis siin ikka…ei ole päris rahul,» sõnas Veerpalu pärast finišit. Mõistetavad sõnad – kui oled kahekordne olümpiavõitja ning maailmameister, pole kuues koht ilmselt päris see, mille järele kaugele maale sõideti. Isegi siis, kui turjal on 39 eluaastat. 

Rütm läks sassi

Kuid millised variandid olnuks tal sõitu enda kasuks pöörata? «Andrus oleks pidanud natuke varem üritama,» leidis treener Mati Alaver. «Liidrite tempo langes ühel hetkel liiga madalaks. Näiteks Teichmann jõudiski tänu sellele uuesti järele. Vahepeal oli ta maha jäämas.»

Veerpalu organismi peensusteni tundev Lauri Rannamaa nentis samuti, et viimasel tõusul võinuks tekkida äraminekuvõimalus, ent ilmselt polnud suusamehel enam piisavalt rammu.

«Viimasel tõusul tegin endale teed ja läksin ette. Kahjuks oli minu rada lund täis, pidin seda vahetama. Sellega läks ka natuke rütm sassi ja vahe tuli sisse,» kirjeldas Veerpalu ise otsustavaid meetreid.

Kuid olümpiastardiks valmistudes olid Veerpalu ja Alaver rääkinud võimalusest juba varem konkurentidel eest ära sõita. Selles nähti sama hästi kui ainsat võimalust. Pärast võistlust nentis Veerpalu, et reaalset varianti selleks polnud. «Sõidu käigus oli selge, et kedagi ei lasta kuhugi ära, rada oli ees märg ja läks pehmeks ning vesiseks. Ilm oli selline, et ei saanud eest ära,» lausus ta. «Mõni mees küll proovis, aga laskumistel tuli rivi taas kokku.»

Seepärast ei raisanudki Veerpalu end peagrupi ees rapsimisega, vaid hoidus tagaplaanile. Pärast sõitu möönis ta, et jäi isegi liiga taha. Viimane tõsine äraminekuvõimalus tekkinuks eelviimase ringi alguses suurel tõusul, ent suusamees hindas seda liiga varajaseks. Viimasel viiel kilomeetril polnud aga enam ühtegi tõsiseltvõetavat mäge.

Sõidu alguses püsiski Veerpalu tagasihoidlikel positsioonidel ning oli üks esimesi mehi, kes otsustas pärast 10 km läbimist suuski vahetada. Kuigi see käik kukutas eestlase liidritest kaugele, tasus see end ära viis kilomeetrit hiljem, kui ülejäänud liidergrupi mehed suusavahetusalasse pöörasid. Veerpalu kerkis selle hetkega 13. kohale, jäädes liidrist maha 6,5 sekundit.

Esimene suusavahetus oli siiski sunnitud, suusad ei töötanud piisavalt hästi. «Esimene suusk polnud kõige parem, sama suusaga lõpetasin. Alguses oli rada jäine ja see ei sobinud nende tingimustega väga hästi. Lõpus oli sama suusk seevastu väga hea,» selgitas Veerpalu määrimiskunsti peensusi.

V

eerpalu kukkus

Veel viis kilomeetrit hiljem püsis Veerpalu endiselt peagrupi keskel, ent see oli mäng tulega. Ühel kiirel ja keerulisel laskumisel oli suur kukkumine ning teiste seas leidis ka Veerpalu end käpuli asendist. Ühtlasi vajus ta taas peagrupi lõppu.

25. kilomeetril vahetas Veerpalu teist korda suuski ning kui enamik peagrupist võttis selle manöövri ette viis kilomeetrit hiljem, oli eestlane taas korraga liidergrupi tipus.

Järgmised kaks viiest ringi suuri muutusi ei toonud. Kümme kilomeetrit enne lõppu keeras Veerpalu kolmandat korda boksi, koos temaga tegid seda ka liidrina staadionile tulnud Cologna. Pärast seda algasid otsustavaks saanud viimased kümme kilomeetrit.