Vaatamata laupäevase 30 km sõidu ebaõnnestumisele ei tohiks kellelgi olla kahtlust – Kristina Šmigun-Vähi tagasitulekuprojekt oli õigustatud. Ta tuli Vancouveri olümpiale 10 km vabatehnikasõidu medali järele ning sõidabki koju hõbedase autasuga.
Šmigun-Vähi tulevikust: teen, mida süda ihkab
Kuid mis saab edasi? Esialgu on kindel vaid see, et Šmigun-Vähi sõidab lõpuni käimasoleva MK-hooaja. Juba eeloleval nädalavahetusel stardib ta Lahtis, sellele järgnevad võistlused Rootsis ja Norras. Neist viimane on paljutähenduslik paik – aasta pärast toimuvad seal maailmameistrivõistlused.
Šmigun-Vähi ei tahtnud järgmise talve tippsündmusel osalemise kohta veksleid välja anda. «Ma ei ütle midagi. Kui ütleksin, teeksin seda emotsioonide pealt. Teen seda, mida süda tahab,» sõnas ta. «Kui osaleda, tuleb võtta uus eesmärk – hakata samamoodi valmistuma nagu Vancouveri olümpiaks. Pean endale ütlema, et tahan võidelda medali eest – see oli ka siin mu suurim soov. Andsin endast 10 kilomeetris kõik.»
Suusataja abikaasast mänedžer Kristjan-Thor Vähi tunnistas siiski, et hooldetiimiga on sõlmitud leping kaheks aastaks ning seda ei muuda ka Vancouveri kahel klassikadistantsil äpardunud määrimine. «Koos võidame ja koos kaotame,» sõnas ta ning kogu jutust kumas läbi plaan, et Šmigun-Vähi jätkab vähemalt järgmiselgi hooajal.
Kuid alati võib vaadata veel kaugemale. Juba nelja aasta pärast on Sotši olümpia. «Sel ajal oleksin juba 37-aastane. Ma pole kunagi avamisel lippu kandnud, seal võiks seda teha,» teatas Šmigun-Vähi. «Mine tea, võib-olla hakkan kunagi seda lauset kahetsema – äkki tahaksin samal ajal hoopis kodus sokki kududa, aga pean Sotši lippu vedama minema.»
Kui suusatamise koha pealt pole Šmigun-Vähil veel kõik plaanid selged, siis isikliku elu suhtes on tal selgus olemas. «Tahan veel lapsi! Lähema kümne aasta jooksul tahan kindlasti veel lapsi. See ei tähenda nüüd seda, et lähen ruttu koju lapsi tegema,» rääkis ta rõõmsalt naeratades. (PM)