«Suurepärane mängija tegi suurepärase mängu,» tunnustas USA hokimeeskonna peatreener Ron Wilson Kanadale olümpiakulla toonud värava autorit Sidney Crosbyt.
USA kaotus pani Obamat Kanada peaministrile õlut välja tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Vancouveri olümpia hokiturniiril jäi ära pikisilmi oodatud finaal Kanada versus Venemaa, pakkusid võõrustajad ja USA-le kaasaelajad hollywoodiliku märuli.
Kuigi jänkid seadsid normaalaja viimasel minutil jalule viigi 2:2, järgisid meeskonnad ettekirjutatud stsenaariumi ja Kanada äss Sidney Crosby lõpetas lisaaja kaheksandal minutil pingetest tardunud pealtvaatajate piinad.
«Teadsin, kus värav on, kuid ma ei näinud, kas litter läks sisse,» meenutas 22-aastane Crosby terava nurga alt sooritatud lööki. «See poleks nagu päris. Kõik toimuks nagu unenäos. Võin vaid ette kujutada, mida terve Kanada praegu tunneb. Mäletan 2002. aastat, kui me kõik pärast võitu välja tormasime. Kaheksa aastat hiljem juhtus unistuste stsenaarium minuga.»
«Sid näitas, miks ta on maailma parim mängija. Ta kerkib esile tähtsatel momentidel,» lisas meeskonnakaaslane Ryan Getzlaf.
Hokimeeste kuld tõstis Kanada esimeseks riigiks talimängude ajaloos, kes võitnud 14 kirkaimat autasu.
«Teisi alasid vaadates pole mahti kuldmedalijahti süveneda,» märkis Jarome Iginla. «Meie tahtsime oma koju esimest kulda. Saame olla osa rekordist ning see on väga uhke ja võimas tunne.»
Kanada võit vallandas Vancouveri tänavatel ilmselt kõigi aegade suurima peo. Kuus meest alustasid pärast Crosby võiduväravat jalakäijate tänaval kivisillutisel hokimängu.
Kõikjalt kostis valju muusikat, mida vürtsitasid inimesed atribuutikaga viledest lehmakelladeni. Rõõmsad fännid hõiskasid, hüppasid ja tantsisid ennastunustavalt.
Liiklus Georgia tänaval oli laialivalgunud inimmassi tõttu peatunud. Ühe punast kaasaskantavat muusikakeskust hoidva mehe keha kattis vaid punavalgetriibuline aluspesu. Iga natukese aja tagant lauldi Kanada hümni, nii inglise kui ka prantsuse keeles.
Kuigi tänaval liikus ohtralt politseinikke, lubati sel ajaloolisel päeval inimestel avalikes kohtades suitsetada. Mõned julgemad lõid korrakaitsjatega käeplaksu ega peljanud neid ka kallistada.
«Mida ma oskan öelda? On uhke tunne olla kanadalane!» hõiskas koos sõpradega muusika saatel tantsinud 24-aastane Dee Anderson. «Millal me saame jälle midagi sellist kogeda? Vist mitte kunagi.»
Hoki tähtsusest Kanadas annab aimu kas või Ottawas sündinud, kuid kümneaastaselt Massachusettsisse kolinud Tom Towelli finaali ajal öeldud mõttekild: «Kanada on olümpial võitnud 13 kuldmedalit, kuid esikoht hokis kaaluks need kõik üles.»
Lisaks miljonitele fännidele tekitas lahing hasarti ka kõrgete riigitegelaste seas. Nii peab USA president Barack Obama ostma Kanada peaministrile Stephen Harperile Yuenglingi kesvamärjukest, mis on pruulitud maailma mõjuvõimsaima riigi vanimas õlletehases DG Yuengling & Son Inc.
Kui olümpiavõitjaks oleks kroonitud USA, saatnuks Harper USA kolleegile Kanada vanimat Molsoni õlut.
Kuigi kanadalased saavad mõnda aega oma suure naabri ees rinna kummi lüüa, leidis USA ajaleht New York Times omade esituses siiski kuhjaga positiivset.
«Ameeriklastel on lühike hokimälu,» seisis lehes. «Kes mäletab, et 1980. aasta Lake Placidi olümpial võitsime kulla 20-aastase pausi järel? Või seda, et 1996. aasta MMil viisime Kanada masendusse, lüües neile viimase kolme minutiga neli väravat. Noor meeskond raius end Vancouveris ajalukku, tõestades, et USA-l on rahvusvahelises hokis tähtis roll.»
Wilsoni sõnul juurutas ta koondises ründavat stiili, nagu teevad paljud NHLi klubid. «Nii on lõbusam mängida,» selgitas ta.