Peep Pahv: kodanikuks – olümpia nimel

Peep Pahv

FOTO: Peeter Langovits

Mul on väga kahju Natalja Zabijakost. 19-aastane tallinlanna on kena neiu ja andekas iluuisutaja. Kuid kahjuks on ta paarissõitja, kellel Eestis puudub tasemele vastav paariline.

Iluuisutamises valitsevad reeglid on siiski leebed ja lubavad tiitlivõistlustel võistlemiseks moodustada ka paare, mis koosnevad eri riikide kodanikest. Pärast eksirännakuid ja valusaid tagasilööke jõudiski Zabijako aasta tagasi koostööni Venemaa alama Aleksandr Zabojeviga. Iluuisutamise mõttes lühikese ajaga jõudsid nad tasemele, mis lubas lunastada pileti Sotši olümpiale.

Paraku on üsna ebatõenäoline, et nad seal tegelikult ka võistlevad. Rahvusvahelise Olümpiakomitee reeglites on kirjas, et paarilised peavad olema ühe ja sama riigi kodanikud. Maailmas on palju riike, kus see poleks mingi probleem, sest kodakondsuse vormistamine käib hõlpsasti, eriti siis, kui kaalul on riigi spordi au. Eestis on kõik palju keerulisem. Õnneks!

Zabojev on teatanud valmidusest loobuda olümpial võistlemise nimel Venemaa kodakondsusest ja siduda end Eestiga. Asjade selline käik oleks veel neli aastat tagasi viinud eriteenete eest kodakondsuse saamiseni, kuid viimastel aastatel pole seda enam juhtunud. Eesti valitsus on säilitanud tugeva selgroo ja loobunud hämaras tulevikus võib-olla osutatavate teenete eest kodakondsust andmast. Enne ikka teened ja alles siis pass tasku.

EOK peasekretär Siim Sukles pakkus reedeses Postimehes õiglase lahenduse. Zabojevil on koos Zabijakoga võimalik end nelja aasta jooksul MMidel ja EMidel tõestada ja alles enne järgmist olümpiat kodakondsust taotleda. Mõistlik oleks selle ajaga õppida ära ka mingilgi tasemel eesti keel. Ühesõnaga, Zabojev peaks oma tegudega näitama, et ta tahabki olla osake Eesti rahvast.    

Sportlase jaoks näib neli aastat ootamist igavikuna, selle ajaga võib juhtuda mida iganes. Mõistetav on ka noorte inimeste olümpiakibelus. Kuid lähtuda tuleb ikkagi sellest, et kui meil ei ole tasemel paarissõitjat, oleks väär rutata end ehtima võõraste sulgedega.

Me ei tohiks laskuda spordimaailmas vähkkasvajana üha jõudsamalt vohava trendini palgata oma riiki esindama välismaa sportlasi. Hiljuti Sloveenias peetud korvpalli EMil võis paljude korvpallimaade koondistes näha tegutsemas mustanahalisi palgasõdureid. Veelgi hullem on see, et paljud riigid ja sportlased võtavad seda üheaastase projektina. Samas unustatakse, et tegemist pole spordiklubidevahelise jõuprooviga, vaid koondisega.

Seepärast ongi nelja-aastane nii-öelda katseaeg Zabojevile paras proovikivi, mis näitab tema uue kodumaa meelsust. Seda, et ta ei pürgi Eesti meheks vaid olümpia nimel.

Tagasi üles